Endla Looduskaitseala sünnipäeva tähistati talgutega

Rühm vabatahtlikke tähistas Endla Looduskaitseala 26. sünnipäeva Võlingi puisniitu hooldades. Eesmärk oli tagada  pärandkoosluse säilimine ja taheti ka ise midagi kaitseala heaks ära teha.

Vabatahtlikud puhastasid võsast ja mahalangenud puudest suuremad puuderühmad ja korrastasid niidu servad.

Võlingi puisniit on liigirikas, seal kasvab ka kaitsealuseid käpalisi nagu näiteks laialehine neiuvaip jt. Liigirikas taimestik meelitab alale putukaid, samuti pesitsevad niidul mitmed laululinnud.

Puisniidud on näited ökosüsteemist, mille liigirikkus ja esteetiline väärtus on inimtegevuse tulemusel kasvanud.

Paraku jääb Eestis igal aastal puisniite aina vähemaks, sest niitude hooldamiseks makstav toetus ei kata kulutusi, mis nende korrashoidmiseks tuleb teha. Puisniitude säilitamise muudab majanduslikult keerukaks asjaolu, et looduse mitmekesisuse säilitamisega seotud tulud on kaudsed, enamasti eelkõige looduse enda jaoks, kuid ka inimesele loodushariduse ja rekreatsiooni võimaldamiseks. Samas on aga hästi märgatavad suured kulutused.

Maaülikooli andmetel on Ees­tis puis­nii­te säi­li­nud vaid 8400 hek­ta­ril, mil­lest 6000 hek­ta­rit on tai­me­de lii­gi­rik­ku­se tõttu loo­dus­kait­se­li­selt kõrge väär­tu­se­ga. Ala­tes 2003. aas­tast on puis­nii­tu­de taas­ta­mi­seks ja hool­da­mi­seks mõel­dud toe­tus­ra­ha ja­gu­nud kõige enam tu­han­de hek­ta­ri jaoks. Pi­ke­mas pers­pek­tii­vis tä­hen­dab se­ni­sel ta­se­mel ra­has­tu­se jät­ka­mi­ne se­da, et meil säi­lib­ki vaid tu­han­de hek­ta­ri ja­gu puis­nii­te.

Kui puisniitu ei hooldata, siis võib see mõnekümne aastaga segametsaga kattuda. Peamiseks puisniitude väljasuremise põhjuseks ongi käsitsiniitmise asendamine masinatega. Viimastega aladele, kuhu ei lähe vahel isegi korralikku teed, ligi ei pääse. Ja isegi kui saaks, siis tuleb seal heina niita puude vahelt.

Tänapäeval on puisniidud oma varasema majandusliku tähtsuse peaaegu täielikult minetanud. Heina saadakse lagedatelt kultuurheinamaadelt ning metsa tehakse eelistatult lageraietena.

Mitmeid pool-looduslikke kooslusi hooldatakse ka karjatades.  Näitena võib tuua, et üle-euroopaline mittetulundusorganisatsioon ARK Nature annetas Soomaa rahvuspargile ning Sookuninga looduskaitsealale kokku ligi 50 koniku tõugu hobust, kes hakkavad hooldama poollooduslikke kooslusi.

Endla looduskaitsealal on väärtuslikke niite asutud taastama ja hooldama aastatel 2002- 2008 ja seda ikka kohalike  looduskaitsjate eestvedamisel. Nende alade allesjäämiseks on oluline, et see töö jätkuks. 

Fakte Endlast

*1939 kanti looduskaitseregistrisse Sinijärve linnustiku kaitseala

*1980 loodi kohaliku tähtsusega Norra allikate ja Endla soo kaitseala

*1981 moodustati Endla-Oostriku sookaitseala

*1985 loodi Endla Riiklik Looduskaitseala

*1994 nimetati Endla looduskaitsealaks

*1997 looduskaitseala arvati rahvusvahelise tähtsusega märgalade (Ramsari alade) hulka

*2004 arvati Natura 2000 võrgustiku linnu- ja loodusalaks

*Asub kolmes maakonna- Jõgeva-, Järve- ja Lääne- Virumaal

*Pindala on 10108 hektarit

Allikas: Endla looduskaitseala

i

HELVE LAASIK