Heatasemelise fotomaterjali, skeemide, makettide ja muu najal saab külastaja ekspositsiooniruumis kiiresti ülevaate nii Endla soostikust, millega ta tutvuma on tulnud, kui ka soodest kui niisugustest. Ekspositsiooni ehteks on Vaimastvere taksidermisti Hillar Koppa valmistatud topised, Männikjärve raba makett, väike kunstallikas ning raba- ja veealuseks maastikuks kujundatud vitriinid.
“Kaitseala neljajalgseid asukad kobras, mink ja saarmas end meile looduses naljalt ei näita,” ütles kaitseala loodushariduse spetsialist Katrin Möllits ekspositsiooni tutvustades. “Nüüd saavad külastajad neid topise kujul vähemalt siin vaadata.”
Kõige suurem ja efektsem topis, mille algmaterjaliks oli Pärnumaalt surnuna leitud pooleteiseaastane karumõmm, paigutati ekspositsiooniruumi kõrval asuvasse konverentsisaali, kus selle jaoks rohkem ruumi.
Kui topised välja arvata, valmis ekspositsioon põhiliselt geoloog Heikki Bauerti ja OÜ Hansaposter kaasabil.
Endla märgalakeskuseks?
Kaitseala direktori Toomas Võime sõnul sai ekspositsiooniruum välja ehitatud juba keskusehoone kolme aasta taguse renoveerimise käigus, ent selle sisustamiseks nappis toona raha. Tänu sellele, et Keskkonnainvesteeringute Keskus viimasel kahel aastal kaitsealale ekspositsiooni tarvis päris kenad rahasummad eraldas ? 2003. aastal 200 000 ja 2004. aastal 300 000 krooni ? sai tulemus sisukas ja silmale ilus vaadata.
“Kui jäätmemajandusega seotud projektide puhul maetakse KIKi raha enamasti, piltlikult öeldes, maa alla, siis siin on selle eest midagi silmaga nähtavalt head tehtud,” ütles KIKi juhataja Kalev Aun. “Just korraliku ekspositsiooniga külastuskeskus, mis on ühe väärika mehitatud looduskaitseala vältimatu koostisosa, oligi Endlal senini puudu.”
Kaitseala seirespetsialist Kai Kimmel lisas, et märgalade kaitset reguleeriv rahvusvaheline Ramsari konventsioon, millega ka Eesti on ühinenud, soovitab igas riigis luua keskusi, kus inimesed saaksid märgalasid tundma õppida ja nende kohta teadmisi koguda.
“Ekspositsiooniruumi avamisega tegi Endla looduskaitseala tubli sammu selliseks märgalakeskuseks saamise suunas,” ütles Kai Kimmel.
Toomas Võime sõnul on kaitsealal plaanis igal aastal ekspositsiooni millegagi täiendada. Kui talvisel ajal hakkab ruum olema avatud looduskaitseala kontori lahtiolekuaegadel, siis suveks tahetakse palgata täiendavat tööjõudu ja hoida see nii pikalt lahti, et sellega saaksid tutvuda ka rabas päikesetõusu või -loojangut imetlemas käijad. Neid olevat, muuseas, päris palju.
Kitsid soovaimud
Rahvusvahelist märgalade päeva tähistatakse 2. veebruaril teatavasti sellepärast, et sel kuupäeval 34 aastat tagasi sõlmiti eelpool nimetatud Ramsari konventsioon. Tänavune märgalade päev oli pühendatud märgalade osale kultuuris. Mõlemad tähtpäevaettekanded olidki selle teemaga seotud.
Tallinna Pedagoogikaülikooli dotsent ja pedagoogikaülikooli ökoloogia instituudi vanemteadur Edgar Karofeld kinnitas, et Endla looduskaitseala on väga viljakas pinnas Eesti sooteaduse kasvuks: kõik Eesti tuntumad soode ja vete uurijad on mingi osa oma elutööst teinud Endlas.
Tänu sellele on Endla soostiku ja eriti Männikjärve raba kohta võtta aastakümnete pikkused andmeread, mida on võimalik üha uutest aspektidest ja uute metoodikate alusel analüüsida, nii et Endla ja Männikjärve muutunud üsna sageli kohatavateks märksõnadeks rahvusvahelises teaduskirjanduses ? vaatamata sellele, et Männikjärve nime väljalugemine välismaa teadlastel vaat et keele murrab.
Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna juhataja Mare Kõiva sõnul on Endla raba tänu Friedrich Robert Faehlmanni kunstmuistenditele kõige kindlamalt eesti kultuurilukku kirjutatud raba. Soodel ja seal elavatel mütoloogilistel olenditel on eesti folklooris oluline roll. Pragmaatiline eesti talumees, kes pidi kehval maatükil perele leivanatukest kasvatama, kippunud paljudes teda tabanud hädades just sood süüdistama: sealt tulid tema meelest näiteks mitmed haigused. Soos nähti ka vaime ja haldjaid.
“Erinevalt Lääne-Euroopa mütoloogias tuntud soohaldjatest on eesti haldjad üsna kitsid: raha ega varandust pole nad jaganud,” ütles Mare Kõiva. “Kummalisel kombel on soovaimud mõnikord võtnud näiteks peeneruudulises ülikonnas linnamehe kuju. See võib olla tingitud sellest, et talumees on soos ebaseaduslikult jahti pidanud või kütet teinud ning on siis suures metsaametnikule vahele jäämise hirmus vaimusilmas mõnd sihukest kogu näinud.”
Endla looduskaitseala tähistab tänavu kahekümnendat sünnipäeva. Seda, et juubeliaasta on alanud väga paljutõotavalt, tõdes ka märgalade päeval viibinud keskkonnaministeeriumi looduskaitse ja metsanduse asekantsler Olav Etverk.
RIINA MÄGI
