Homme tähistavad endised ja praegused Endla looduskaitseala töötajad Toomal ala 30. sünnipäeva. Juubelipidu tuleb aga siis, kui Männikjärve raba laudtee ja torn taastatud saavad.
Endla looduskaitseala moodustati 1985. aastal Endla soostiku ning Pandivere kõrgustiku lõunanõlva karstiallikate ökosüsteemide kaitseks. Tegemist on loodusmaastikuga, kus asustus praktiliselt puudub. Praegu elab kaitseala lääneosas ainult kolm inimest, idaosa rabaalad on inimtühjad ning enamasti teedevõrguta, olemas vaid paar kruusateed.
Oluline märksõna on vesi
Looduskaitseala ökosüsteemid on inimtegevusest üsna tugevalt mõjutatud, kuid tänu Pandivere kõrgustiku nõlva-ala soodsale hüdroloogilisele režiimile säilinud valdavalt looduslikuna. Veerežiim ja vee kvaliteet sõltub olulisel määral kaitsealast väljaspool toimuvatest protsessidest. Inimtegevus avaldab sellele alale olulist mõju, olgu selleks siis ala kaitse eesmärgil tehtavad tööd või vaid kalapüük, jahipidamine, looduse tundmaõppimine.
Oluliseks märksõnaks selle ala puhul on ja jääb vesi. Kuidas inimene vett kasutab või püüab mitte kasutada, sellest sõltub ka kaitseala käekäik. Kõik, kes on Endla looduskaitsealaga seotud, hoiavad, kaitsevad ja kasutavad seda just nii, nagu nad oskavad, suudavad ja tahavad. Kas sellest ka ala säilimiseks piisab, näitab aeg.
Elame rabade taastamise ajal
Kui aastakümneid tagasi oli suund maid majandada ja muuhulgas kaevati palju kraave, siis nüüd püütakse jällegi teistpidi toimetada, et loodusväärtusi säilitada ja rabamaastiku seisundit looduslikumaks muuta. Aga millise ajani on vajalik looduses tagasi pöörduda, millises mahus ja milleks, kellele? Mis on sellele alale tegelikult hea, näitab vaid aeg.
Pärandkultuur, mille osaks on ka pärandmaastikud, on kindlasti eestlastele väga olulised. Seetõttu on ka sellel kaitsealal pööratud läbi aegade tähelepanu pärandmaastike säilitamisele.
Inimene on leidnud, et liigirikkuse ja looduse mitmekesisuse säilitamiseks on vajalik pool-looduslikke kooslusi ehk pärandmaastikke majandada. Inimtegevuseta hakkama ei saa, sest need alad ongi meie esivanemate loodud, et loodusega toime tulla, selles keskkonnas elada. Praegu on eesmärk vaid esivanemate pärandi säilitamine ning looduse mitmekesisuse tagamine. Kas me saame need väärtused ka oma lastelastele alles hoitud, näitab jällegi aeg. Küsimus jääb, kui palju taolisi alasid peaks suutma riik säilitada või tuleks paljude alade olemasolu jätta kohalike loodushoidjate otsustada.
Liigirikkaim on Endla puisniit
Endlas on pool-looduslikke kooslusi üsna rohkesti. Kõige liigirohkem on Endla (Salu) puisniit. Seda on harvendatud alates 2001, niidetud alates 2002 aastast. Selleks, et niidul on saavutatud praegune hea seisund, on looduskaitsjad teinud väga palju tööd. Taastamisele kaasati ka palju vabatahtlikke, noorkotkaid, kodutütreid, piirkonna omavalitsuste esindajaid, loodusehuvilisi.
Tulemus ongi saavutatud just ühistööga. Kaasa on löönud loodusest hoolivad inimesed ja neid on olnud läbi aegade väga palju.
Pool-looduslike koosluste taastamistöödega alustati aastatel 2002- 2008. Sellel ajavahemikul taastati ka Sopa aruniit. Taastamistööde käigus leiti paljudelt niitudelt ka kaitsealuseid liike, mille olemasolust enne teadlikud ei oldud.
2008. aastal alustati hoogsalt taastamistöid ka Linnusaare niidu korrastamiseks, kust leiti näiteks suur käopõll. Talgud niitude kordategemiseks ühendasid ametnikke, kohalikke elanikke ja loodusehuvilisi.
Endla looduskaitsealal on mitmeid pool-looduslikke kooslusi, millede nimi aeg-ajalt muutub, kuid loodetavasti alad säilivad. Olulisemad on veel Võlingi aruniit, Vardja aruniit, Sopa aruniit, Jõe kordoni (Kuptsovi) niit, Õuna aruniit, Õuna kultuurniit (teest idas, Õuna niidu vastas), Tiku aruniit, Nahkanuia niit, Nava aruniit, Haava niit, Haava “kadastik“, Tulijärve puisniit, Värviallika niit ja Linnusaare niit.
Tänusõnu väärivad kõik, kes Endla looduskaitseala väärtuste säilitamisele ja hoidmisele on kaasa aidanud. Loodame, et riik panustab jätkuvalt tarmukalt, et oleks võimalik Endla järves kala püüda ning allikaid ja raba imetleda ning sealset puhast vett juua. Ja et seda õnne jätkuks ka järeltulevatele põlvedele…
Mõned olulisemad faktid
*Üle Endla järve kulges Tartu-Tallinna talitee, kõrtsid olid Naval ja Haaval. Nüüd on vanad teed kinni kasvanud ning soostunud.
*1872 lasi Vaimastvere mõisnik oma vesiste heinamaade kuivendamiseks kaevata viie kilomeetri pikkuse kanali Endla järvest läbi raba Sinijärve kaudu Põltsamaa jõkke.
*1910 rajas Balti Sooparanduse Selts Endla soostiku idaserva
Tooma Sookatsejaama.
*See jaam tegutses erinevate nimetuste all 1989. aastani.
*1939 kanti looduskaitseregistrisse Sinijärve linnustiku kaitseala
*1955 ehitati laudrada Männikjärve rappa, mida on läbi aegade korrastatud.
*Alates 1960. aastast kuni tänaseni on Endla soostik, eriti Männikjärve raba detailuuringute alaks rabade arengu seaduspärasuste väljaselgitamisel.
*1980 loodi kohaliku tähtsusega Norra allikate ja Endla soo kaitseala.
*1985 asutati Endla Riiklik Looduskaitseala
*1994 nimetati see ümber Endla looduskaitsealaks
*1997 valmis tugev maakividest pais, mis hoiab veetaset ja pidurdab Endla järve kinnikasvamist. Tamm tunnistati sama aasta parimaks vesiehitiseks.
*1997 nimetati ala rahvusvahelise tähtsusega märgalaks (Ramsari alaks).
*2001-2005 toimusid Endla järve ja Sinijärve linaski- ja haugipopulatsiooni uuringud.
*2003 valmis Endla järve äärde linnuvaatlustorn.
*2004 arvati Endla Natura 2000 võrgustiku linnu- ja loodusalaks
*2005. aasta 2. veebruaril avati Endla keskuses uus ekspositsiooniruum, millega tähistati ka kaitseala 20. aastapäeva. Ekspositsiooniruumi uuendati 2014. aastal.
*2005 valmis platvorm Sopa allika kaitseks.
*2005 valmis õppefilm “Endla looduskaitseala”
*2005 valmis Sinijärve paisu kalatrepp
*2011. aastast sai Endla järve äärset RMK metsamaja hakata kasutama iga soovija.
*Kaitsealale on koostatud kolm kaitsekorralduskava: 2002-2005; 2007- 2015; 2015-2024).
*2015 täpsustati ala kaitse-eeskirja muutmisega jahipidamise korraldamist.
*Jooksvalt on korraldatud palju loodushariduslikke õppepäevi ning talguid.
*Vajalike tööde läbiviimist on väga suures osas toetanud KIK.
HELVE LAASIK
