“Jõgevamaa oli ja on ka praegu põllumajandusmaakond,” ütles Aivar Kokk. “Endised majandijuhid on tänase Jõgevamaa üles ehitanud, tänu praegustele põllumajandusettevõtjatele on Jõgevamaa keskmine palk teinud aga viimasel ajal järsu hüppe üles.”
Kui kümme-viisteist aastat tagasi polnud põllumehel vaat et mõtet panga uksest sissegi minna, siis nüüd julgevad pankurid neile põllumasinate ostuks miljoneid ning lautade ehitamiseks kümneid miljoneid välja laenata. Jõgevamaalgi on hiljaaegu uusi uhkeid loomapidamishooneid avatud: Torma Põllumajandusosaühing sai valmis piimafarmi teise etapi ning Valga Lihatööstuse tütarfirma OÜ Puidukaubandus ehitas hiigellauda Palamuse külje alla Järveperra.
“Kui vahepeal võis Jõgevamaalgi harimata põlde kohata, siis nüüd kipub põllumaast juba nappus kätte tulema,” ütles Aivar Kokk.
Vastuvõtul viibinud põllumajandusminister Ester Tuiksoo nimetas Jõgevamaad jõuliseks maakonnaks ja tugevaks põllumajanduspiirkonnaks, mille juhiga tal on kujunenud hea koostöö.
“See aeg on möödas, kui minister võis alumise lauasahtli lahti tõmmata ja küsida “Palju teil siis raha vaja on?”,” ütles Ester Tuiksoo. “Küll aga võib ühistest arutlustest sündida häid plaane, sealhulgas selliseid, mis aitavad põllumajandusse euroraha tuua.”
Osa nõukogude-aegseid majandijuhte on tänaseks pensionil, osa ka praegu põllumajanduses tegevad, osa end aga muul alal teostamas.
“Minul oli “au” olla Esku sovhoosi esimene ja ühtlasi viimane direktor,” ütles Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots. “Praegu ma uuesti põllumajandusse tagasi minna ei julgeks, sest see valdkond on selleks viimastel aastatel liiga suurte sammudega edasi arenenud.”
Aiaotsa sõnul on PRIA, mille tegususes algul kahtlema kiputi, nüüdseks hästi toimima hakanud ja eurotoetused edukalt põllumeesteni jõudma hakanud.
“Nüüdseks on selge, et põllumajanduses on elujõulisem suurtootmine,” ütles Aiaots. “Selles valguses on mul natuke kahju nende inimeste tööst, kes omal ajal väiketootmisse panustasid, aga karmis olelusvõitluses pinnale ei suutnud jääda.”
Kui üldiselt räägiti Kuremaal Eesti põllumajanduse hetkeseisust positiivses toonis, siis mõne endise majandijuhi jutus võis tabada ka mõrusid noote.
“Valus on kuulda, et meie põlise leivavilja rukki külvipind on võrreldes omaaegsega kümmekond korda langenud,” ütles kunagine Jõgeva näidissovhoosi direktor Mart Uudla. “Muidugi, eks nüüd olegi ju kombeks kõike välismaalt sisse tuua, aga oma leiva peaksime kasvatama ikka ise.”
Vastuvõtul tänas maavanem põllumehi tehtud töö eest ning tutvustas neile maakonna lähema aja arendusplaane. Maavanema nõunik Vahur Kukk viis aga ürituse seltkondlikus osas läbi agronoomide kümnevõistluse. Põllumajandusjuhtide lõikuspeo laadne kokkusaamine on maavalitsusel plaanis traditsiooniks muuta. Mäletatavasti said endised majandijuhid ja praegused põllumajandusettevõtjad kokku ka möödunud aastal, ainult et kahel eraldi üritusel.
RIINA MÄGI
