Enamik Peipsi-äärseid majapidamisi saadab oma heitveed järve

Eri hinnangutel saadab enamik Peipsi-äärsetest majapidamistest oma heitveed kas otse või väikese ringiga järve.


Kasepää vald haarab Peipsi äärest enda alla umbes seitse kilomeetrit, Mustvee linn neli kilomeetrit, Lohusuu vallas on tiheasustus Kalma külast Lohusuuni ehk peaaegu kuus kilomeetrit. Korralikud nüüdisaegsed puhastusseadmed on ainult Mustvees, kusjuures osa linnast on kanalisatsiooniga ühendamata. Kuid ka kanalisatsiooniga varustatud tänavate äärsetel majadel pole liitumine paraku kohustuslik. Ja väga paljud majapidamised polegi ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitunud, pidades seda kalliks.

Proovid näitavad olmereostust

Keskkonnainspektsiooni Jõgevamaa büroo juht Dora Kukk rääkis, et augustikuus, pärast skandaalset seakorjuste matmist Torma prügila taha riigimaale näitasid keskkonnaameti võetud pinnavee kontrollproovid Mustvee jõe äärset üsna kehva olukorda. Kõige halvemas seisus oli pinnavesi Kivimurru kraavis enne suubumist Mustvee jõkke ja jões Mustvee linnas Tartu tänaval. Nendest kohtadest võetud pinnaveeproovides oli ammooniumi liiga palju, samuti oli suur biokeemilise hapniku tarve ning paigast olid ära ka fosfori- ja lämmastikunäitajad. Sellepärast võtsid keskkonnainspektsiooni Jõgevamaa büroo töötajad oktoobri keskpaigas samadest kohtadest uued proovid. Saadud tulemused näitasid, et biokeemilise hapniku tarve on endiselt suur ja lämmastikku on samuti palju.“Analüüsivastuseid vaadates saab järeldada olmereostust. Kõndisime kraaviperved ja jõeääre läbi ning saime sellele kahtlusele kinnitust,” rääkis Kukk. Väide, et reostus tuleb otse sigade matmispaigast või Torma prügilast, ei pea paika. Sealt peaks tema sõnul tulema hoopis teistsuguse koostisega reostus.

Mustvee linna Kivi tänava kaevudes on joogivesi juba mitu kuud väga halb olnud. Sellel tänaval elav pere, kes oma nime ajalehes näha ei soovinud, rääkis, et nemad ostavad juba mitmendat kuud joogivett poest, sest majas on väikesed lapsed. Seni kasutati oma kaevu vett, kuid keetmata kujul said nad seda juua vaid läbi filterkannu. Selle pere kaevu vesi on olnud kehvavõitu aastaid, kuid pere sai seda tarvitada, kuigi see oli kohati roostene ja kehva lõhnaga. Olukord läks hulluks pärast üht suvist väga tugevat vihmasadu. Nüüd nende kaevu vesi haiseb ja ebameeldiv on nii pesu pesta kui ka duši all käia. Pere on lasknud kaevuvett laboris analüüsida, seal on kolibaktereid mitu korda üle normi. Kolibakteri eluiga on umbes seitse päeva. Kui reostus on pidev, peab kusagilt roiskvett pidevalt peale tulema.

Üks Mustveest ära kolinud inimene, kes samuti oma nime ajalehes avaldada ei soovinud, rääkis Tartu tänava kõnnitee rajamisega kaasnenud huvitavast nähtusest. Nimelt seisid inimesed  paljude majapidamiste juures valvel, et kopp väga sügavale maasse ei läheks.  

Sama inimene soovitas võtta paat ja sõita mööda Mustvee jõge ülesvoolu. Ta juhtis tähelepanu kohtadele, kus kasvab lopsakas rohi, lisades, et seal võiks veidi lähemalt ringi vaadata. Kuid praeguse ülimadala veeseisuga on seda kahjuks võimatu teha. 

Projektid on valmis ja ootel

Mustvees on kanalisatsiooniga ühendatud kesklinn ning lõunapoolne linnaosa. Ka Jõe tänav on kanaliseeritud, see töö tehti 1998 – 2001, siis pandi kanalisatsioonitorud  ka Aia tänavale kuni Marati majani. Nende tänavate jaoks, kus praegu kanalisatsiooni pole, on olemas projektid.

Tuletame meelde, et Mustvee linn koostöös Kasepää ja Lohusuu vallaga osalesid Euroopa Naabrus- ja Partnerlusinstrumendi (ENPI) Eesti – Läti –Vene piiriülese koostööprogrammi 2013 – 2017 toetuslepingu raames Peipsi, Pihkva, Lämmijärve, Saadjärve ja Veskijärve veemajandusprojektis. Selle raames oli kavas rekonstrueerida Mustvee linna reoveepuhasti ning teha vee- ja kanalisatsioonitorustike projekt. Kasepää vallas rekonstrueeriti Kükita ja Tiheda küla veetöötlusjaamad, telliti Kasepää valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava ning projekteeriti vee- ja kanalisatsioonitorustikud Raja, Kükita, Tiheda ja Kasepää asulas. Lohusuu vallas tehti Vilusi küla vee- ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimistööd.

Kahe aasta pärast kaotavad need projektid kehtivuse, sest need aeguvad, tuletas Kostromin meelde. Siis tuleks jälle uued tellida. Jälle kulub hulk raha. Suur töö on tegelikult juba tehtud, nüüd tuleks projektid realiseerida ja kanalisatsiooni ehitamine lõpetada. Selleks on Mustvee Teenus esitanud taotluse Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) 2015 aasta I taotlusvooru (tähtaeg oli 16 veebruar) ja II taotlusvooru (tähtaeg 17 august).  Taotletud on raha nii joogivee kui ka ka kanalisatsioonitrasside ja pumplate väljaehitamiseks Mustvees Pargi tänava piirkonnas ehk veetornist Lohusuu poole. Eelarve on kokku üle 700 000 euro. Omaosalust on samuti vaja ja sellega arvestab linn 2016. aasta eelarve koostamisel.
Mustvee linnavalitsuse liige Pavel Kostromin ütles, et projekteerimise käigus võeti kõikidelt kinnistu omanikelt allkiri, et nad on nõus liituma ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga. Samuti on tema kinnitusel projektis kindlaks määratud liitumiskohad. KIKist pole linnale aga seni vastust tulnud.

Mustvee linnavalitsuse liige Pavel Kostromin rääkis, et ka järveäärse Pihkva tänava kanaliseerimiseks tehti 2014. aastal projekt. Pihkva tänava reovesi suunatakse Aia tänava kanalisatsiooni.

Ärge rääkige reoveest, kui pole joogivettki!

Kasepää vallas reoveepuhastit polegi. Vallavanem Jüri Vooderi kinnitusel on uuemate eramute juures oma septikud, kuid vanemate majade juures neid tõenäoliselt pole. Vallal endal on iga asutuse juures septik, kust pütt reovee ära veab.

Kasepää vallale on Mustvee teinud ettepaneku vahetada välja viis linna territooriumil asuvat pumplat ning ühendada oma solgiveetorustik endise Marati tehasehoone juures asuvasse pumplasse. Linna territooriumil projekteerib ja ehitab Kasepää vald torustikke, mida on seal 300-400 meetrit, oma rahaga. Jüri Vooder ütles, et Kasepää vallas oma kommunaalettevõtet pole, kes saaks KIKist raha taotleda. Vald ise otse taotleda ei saa. Projektid on vallal tehtud EstLat Rusi programmist saadud rahaga.

Kas on mõtet rääkida kanalisatsioonist, kui majas pole joogivett? Kasepää vallas on Peipsi-äärsed krundid väga väikesed, ühel pool maja on kuivkäimla ja teisel pool kaev. Loomulikult pole taolisest kaevust pärit vesi joogikõlbulik.

Mullu kevadel Tihedal avatud veetöötlusjaam puhastab tunnis kaheksa m3 joogivett,  jaam varustab puhta veega lasteaeda, lasteaia sööklat, vallamaja ja rahvamaja ning kaht individuaalelamut. Vallamaja ja sööklamaja küljes ning Raja pumbamaja juures on veevõtukraanid, kust ümberkaudsetel elanikel on võimalik võtta puhast joogivett.

Vallavanema sõnul on inimestel tänavu sügisel kaevud tühjad, veetase on meeletult langenud. Sellepärast veetakse vett väga palju ja inimesed juba ootavad ühisveevärki.

Kasepää valla reorganiseeritud kahe pumpla juurde on vaja ehitada trasse kilomeetreid. Loogiline oleks, et joogivesi tuleks seni, kuni neil oma trasse pole, Mustveest. Mustvee müüb Kasepääle joogivett ja sealt tuuakse reovesi Mustvee puhastisse.

Mustvee reoveepuhastit mullu renoveerides arvestas linn, et ühinevad ka Lohusuu ja Kasepää vald. Seni pole kumbki omavalitsus liitunud. Kostromin on esitanud nii Kasepää kui ka Lohusuu vallale küsimuse, kes tuleb neid trasse opereerima. Kui luua samad tingimused, mis on Mustvee linnas, siis peaks operaatoriks tulema Mustvee linnavara. Siis oleksid reovee ning joogivee hinnad samal tasemel.

Ühistaotlust trasside ehitamiseks pole kolm omavalitsust teinud. Keegi naabervaldadest pole kokkugi tulnud, et võtta plaani midagi ühiselt ära teha. Oleks viimane aeg pead kokku panna ning olemasolevad projektid ellu viia.

Mida EstLatRus projekti abiga Peipsi ääres tehti

Mustvees

*Rekonstrueeriti Mustvee linna reoveepuhasti

*Projekteeriti vee- ja kanalisatsioonitorustikke

Kasepää vallas

*Rekonstrueeriti Kükita ja Tiheda küla veetöötlusjaamad

*Telliti Kasepää valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava

*Projekteeriti vee- ja kanalisatsioonitorustikke Raja, Kükita, Tiheda ja Kasepää asulas

Lohusuu vallas

*Projekteeriti Vilusi küla vee- ja kanalisatsioonirajatised

Eelarve

*Kogueelarve 1 869 912,45 eurot

*Programmi kaasrahastus 1 682 921, 21 eurot

*Projekti partnerite kaasrahastus 186 991,25 eurot

*Mustvee vee- ja kanalisatsioonitorustike projekteerimiseks 58 338,00 eurot

*Mustvee linna reoveepuhasti rekonstrueerimiseks 311 724,00 eurot

*Kükita ja Tiheda küla veetöötlusjaamade rekonstrueerimiseks 124 740,00 eurot

*Kasepää valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava tellimiseks, vee- ja kanalisatsioonitorustike projekteerimistööd  Raja, Kükita, Tiheda ja Kasepää asulas 71 442,00 eurot

Allikas: Peipsi, Pihkva, Lämmijärve, Saadjärve ja Veskijärve veemajandusprojekt

HELVE LAASIK

blog comments powered by Disqus