Enamik maakonnas kasvatatavast rapsist müüakse Werolisse

Suvise kuumuse tõttu on võrreldes varasemate aastatega napim ka tänavune rapsisaak. Kokkuostuhindadega jäävad aga põllumehed rahule ning turustavad enamiku saagist Werol Tehastele.

Jõgeva vallas Vägeval asuva Vidriku talu põldudel kasvas raps  38 hektaril. “Mul on kaks põldu, millest ühelt sain keskmiseks saagiks kaks ja teiselt ühe tonni hektari kohta. See vahe oli tingitud põldsinepist, mis ühel põllul võimust võttis. Kuuldavasti põhjustab põldsinep tüütu umbrohuna muret paljudele rapsikasvatajatele,” ütles peremees Göran Raus, kes ligi paarkümmend aastat õlikultuuri on kasvatanud. 

Saak mullusest väiksem

Põltsamaa vallas Mällikvere Põllumajandusühistus on raps koristatud 285 hektarilt. “Tänavu panime rapsi alla  60-70 hektarit  rohkem kui eelmisel aastal. Rapsipinda laiendama ajendas ka prognoos, mis ennustas teraviljahindade langust,” ütles juhataja Meelis Kaljuste. “Saak  jäi aga mullusest oluliselt väiksemaks. Kolme sordi ehk siis `Magma` , `Erose` ja `Compino keskmiseks saagiks kujunes 2,2 tonni hektarilt. Nendest sortidest suurimat saaki ehk 2,5 tonni hektarilt andis `Compino`,” rääkis Kaljuste.

Torma vallas tegutsevas osaühingus Vaiatu Agri koristati rapsi 200 hektarilt. “Algul tundus, et põllud on päris hea väljanägemisega, kuid kaunad jäid peenikeseks ja saak osutus nii madalaks, et numbreid pole nagu tahtmist öeldagi,” kurtis  juhataja Andrus Paloots. 

Enamasti oma maakonda

Talunik Göran Raus müüb rapsi aktsiaseltsile Baltic Agro. “Selle  firmaga on mul leping erinevate teraviljade realiseerimiseks,” märkis ta.

Vaiatu Agri müüb aga rapsi Jõgeva Tootjate Liidu kaudu aktsiaseltsile Werol Tehased “Hindadega jääme rahule. Need muutuvad pidevalt ja näiteks esmaspäeval maksis kilo rapsi Werolis  6,08 krooni,” rääkis Andrus Paloots. Usaldusväärseks koostööpartneriks peab Werol Tehaseid ka  Meelis Kaljuste Mällikvere Põllumajandusühistust.  

AS Werol Tehased juhatuse liikme Aivar Koka sõnul turustavad põllumehed  sellesse Painkülas asuvasse ettevõttesse põhilise osa tänavusest rapsisaagist. “Seadsime eesmärgiks  osta 70 000 tonni rapsi, millest juba on olemas  56 000 tonni ning 14 000 tonni ootab varumist. Teadaolevalt jääb seekordne keskmine rapsisaak vabariigis 100 000 tonni piiridesse. Mis puutub kvaliteeti, siis põhiliselt on see hea, kuigi võrreldes eelmise aastaga sisaldavad seemned vähem õli,” rääkis Aivar Kokk, lisades, et tuleval aastal varub Werol tehased 210 000 tonni rapsi.

i

JAAN LUKAS