Venemaa kodakondsust soovis 13 protsenti vastajatest, mõne muu riigikodakondsust 6 protsenti vastanutest, teatas Integratsiooni Sihtasutus. 17 protsenti ei soovinud mingit kodakondsust ning oli praeguse olukorraga rahul. Uuringust selgus, et kodakondsuse soovi mõjutab inimese sünnikoht. Nendest, kes on sündinud Eestis, soovisid Eesti kodakondsust valdav enamik (73 protsenti), väljaspool Eestit sündinute hulgas soovis seda alla poole vastanutest. Mida vanema inimesega oli tegu, seda vähem sooviti endale üldse mingit kodakondsust. Uuringus osalenute hinnangul aitab Eesti kodakondsuse saamine tunda end täisväärtusliku ühiskonnaliikmena, saada paremat tööd Eestis või välismaal ning kindlustada oma laste tulevikku. 54 protsenti vastajatest olid veendunud, et Eesti kodakondsuse saamine tõstaks nende konkurentsivõimet Eesti tööturul. Ligi kolmandiku vastajate hinnangul aitaks Eesti kodakondsuse eksamit sooritada spetsiaalsete kursuste korraldamine. Integratsiooni Sihtasutuse üleminekutoetuse projekti raames plaanitakse korraldada sellised tasuta kursused 10.000 inimesele. Saar Polli korraldatud uuringus küsitleti 1000 määratlemata kodakondsusega inimest. VOOREMAA
