Enamik Eesti lapsi sünnib väljaspool abielu

“Tuleb arvestada, et Eestis pole selget vabaabielude arvesse võtmise süsteemi ning seega pole alust arvata, et need lapsed ei sünniks korralikus ja pikaajalises kooselus,” leidis minister ja lisas, et seni, kuni vabaabielu mõiste pole korralikult defineeritud, ei saa sel teemal teha mingeid järeldusi. Rummo andmetel sünnib väljaspool ametlikku abielu 60 protsenti Eesti lastest. Eesti on selle alusel üks kõrgema abieluväliste sünnituste osatähtsusega riike Euroopas. Samas on viimastel aastatel üksikemade osatähtsus sünnitajate seas langenud alla kümnendiku. Üldiselt suureneb sünnitajate seas töötavate emade osa ning tõuseb sünnitajate keskmine haridustase. Suureneb ka sünnitajate keskmine vanus. Abortide arv on jätkuvalt kahanemas ja viimastel aastatel on sünnituste arv ületanud abortide arvu. Samas jääb abortide tõttu sündimata ligikaudu 10.000 last aastas, toonitas minister. Ta lisas, et kui varem olid aborditegijad keskeale lähenevad naised, siis nüüd on keskmine raseduse katkestaja vaid paar kuud vanem keskmisest sünnitajast. Ka pole enam aborditegijate seas muulasi rohkem kui eestlasi. Vanemahüvitise saajate seas on enim ehk 64 protsenti töötavaid vanemaid ning vähim ehk 0,1 protsenti neid, kelle eelmine laps on noorem kui 2,5 aastat. Kokku oli novembri lõpuks makstud vanemahüvitist ligi 47 miljonit krooni. Uuest aastast pikendatakse vanemahüvitise maksmist kolme kuu võrra. Novembri lõpu seisuga on Eestis sündinud 330 last rohkem kui eelmisel aastal. Kahe viimase aastaga on sündimus suurenenud ligi kaheksa protsenti. Siiski on Eestis iive negatiivne: lõppeval aastal on surmasid olnud ligikaudu 3000 võrra rohkem kui sünde. VOOREMAA