15 aastat tagasi kutsus Helle Uuskülat vaibakudumisringi üks tema tuttav ning sellest ajast peale on kudumispisik talle külge jäänud. ?Tundsin, et see ala sobib mulle kõige paremini. Mulle meeldib oma kätega midagi valmistada ja näha ka tulemust,? sõnas ta. Tema enda sõnul on ta vaibakudumise hästi omandanud tänu oma juhendajale ning õiged nipid kohe alguses selgeks saanud.
Emadeklubi majas oli kahe aasta eest üleval ka tema esimene näitus, kuid erinevalt tänavusest, domineerisid 2005. aastal heledamad vaibad. Sel aastal andsid tooni hall ja roheline. Värvivaliku kohta rääkis vaibameister, et erinevalt paljudest, ei värvi tema oma töid, vaid sobitab kangast kudumise ajal. ?Töö edenedes hakkab mõte iseenesest jooksma,? rääkis naine, kelle seekordsel näitusel oli väljas viisteist tööd, mille kudumiseks kulus umbes viis kuud.
Vigu ei salli
Vaipu koob Helle Uusküla hobina, materjali selleks saab ta aga tänu oma põhitööle. Nimelt töötab ta asutuses, kus valmistatakse põrandamoppidele narmaid, töö jääkprodukte saabki vaipade kudumisel kasutada. Kuna sajaprotsendiliselt looduslikku materjali on tänapäeval väga raske saada, tuleb leppida ka kunstmaterjalidega, kuid päris sünteetikat ta oma töödes ei kasuta. Vaibameister tunnistas, et kudumine aitab väga hästi stressi maandada, samuti on kingitused alati omast käest võtta.
Tööde suhtes on Helle Uusküla suhteliselt nõudlik ja vigu ei salli. ?Kui mõni aps töö käigus sisse tuleb, siis võtan ikka sassiläinud koha üles,? kinnitas ta. Mõni vaip on tema sõnul selline, mis endale üldse ei meeldi, aga klient on rahul ja tahab selle ära osta. Samas on mõni töö olnud ka selline, millest on väga kahju loobuda. Taoliste juhtumite puhul koob vaibameister müüdu asemele endale uue samasuguse.
Kallis tehnika
Põltsamaa kandis on vaibakudumine suhteliselt populaarne, kuid mitmel pool mujal kipub see olema hääbuv kunst. ?Järeltulevat põlve on selle töö puhul siiski vähe,? nentis vaibameister. Samuti on kangasteljed suhteliselt kallid. Eestis neid üldse ei tehtagi ja Soomes ning Rootsis maksavad need kümne tuhande krooni ringis. Õnneks on tema sõnul palju inimesi, kellel majapidamises vanad teljed olemas, kuid neid ise ei tarvita ja need kudumisringile annetavad. Enamiku vaipu valmistab Helle just näituste tarbeks, ka oma majapidamises on kõik vaibad tema enda kätetöö. Ka laatadeks tuleb vaibad aegsasti valmis kududa. Põltsamaa korraldatakse käsitöölaat linnapäevade ajal ja detsembris, jõulude eel. Meie kandis on käsitsi kootud vaibad ka hästi kvaliteetsed,? kinnitas ta.
EILI KOITLA
