Peagi tegevust alustaval Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsioonil on vaja välja töötada ka seisukoht küsimusele, kas lubada alaealistel pöörduda psühhiaatri poole ilma lapsevanema või tema nõusolekuta. Probleem ei hõlma mitte ainult teatud laste ja noorte vaimset tervist, vaid haarab ühiskonnaelu märksa avaramalt.
Teemaderingi mahuvad laste õigused, usaldus perekonnas, arstiabi kättesaadavus ja kvaliteet, noorema põlvkonna tahe ja võimekus Eesti elu edasi viia, rahvuslikku elujõudu hoida ja edendada.
Seadusemuudatus on laual olnud varemgi
Alaealistele võimaluste andmist iseseisvalt psühhiaatri poole pöörduda käsitlev seadusemuudatus on olnud riigikogus menetluses ka Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsiooni ajal. Vastav ettepanek tuli aga riigikogu Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioonist.
Arutelus põrkusid kogu maailmas tugevasti vastandunud vasakpoolne-liberaalne ja teisalt konservatiivne suund. EKRE seisukohalt peaks alaealiste eestkostjaks kuni 18-eluaastani olema vanemad.
Eelmise võimuliidu koalitsioonipartnerid pakkusid eelmise aasta detsembris välja seaduseelnõu, et vanemate loata pääseks alaealine psühhiaatri vastuvõtule vaid mõjuval põhjusel, siis, kui vanem on lapse suhtes pannud toime kuriteo või laps on jäänud vanemliku hooleta. Nüüd, mil poliitiline olukord on teinud kannapöörde, Eesti saamas oma ajaloo esimest naispeaministrit, tuleb Keskerakonnal alaealiste hingearsti juurde pääsemise küsimuses lahendus leida koostöös Reformierakonnaga.
Vaieldamatult on oluline, et iga vaimse tervise murega laps ja noor õigel ajal psühhiaatri juurde jõuaks ja asjatundlikku nõu ja ravi saaks. Vajadust kinnitab ka valus statistika: „Ligi 40 protsenti 11-, 13- ja 15-aastastest õpilastest ei pea kooliskäimist meeldivaks ning iga kümnes tunneb, et talle üldse ei meeldi koolis käia. Ajas on kasvanud kooliõpilaste depressiivsus. Kui 2009/2010. aastal oli seda aasta jooksul kogenud iga neljas laps, siis 2017/2018. aastal juba iga kolmas. Mida vanemaks lapsed saavad, seda kehvemini nad end tunnevad.
Märgatavalt kehvemaks on muutunud 15-aastaste noorte vaimne tervis, kellest iga viies on aasta jooksul mõelnud ka enesetapule. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul saab enamik noorte surmadest, näiteks suitsiidid, narkootikumide üledoosid, alguse vaimse tervise probleemidest,” nii on kirjutanud Tervise Arengu Instituudi tervise edendamise osakonna vanemspetsialist Katrin Sterimann.
Senise valitsuse sotsiaalminister ja loodava valitsuse tervise- ja tööministri kandidaat Tanel Kiik ütles möödunud aasta oktoobris ajalehele Pealinn, et mullu (2019. aasta) registreeriti Eestis 6000 kuni 19-aastaste seas uut psühhiaatrilist haigusjuhtu.
Alates möödunud aasta märtsist kuni tänaseni, välja arvatud mõnekuine vaheaeg, mõjutab laste vaimset tervist koroonakriis, mis seab liikumispiirangud ja sunnib koolitööd korraldama distantsõppes.
Ühes suhtes peaks alaealise pöördumine psühhiaatri poole oma hinge- ja südamevaluga olema samavõrd loogiline nagu see, et laps helistab häirekeskusesse telefonile 112, kui märkab tuleõnnetust, võimalikku õigusrikkumist, terviserikke puhul pöördub kiirabisse, perearsti või perearsti nõuandetelefoni poole.
Psühhiaatrilt abi otsimisega seonduvalt ei saa siiski välistada variante, et vastava spetsialisti poole pöördutakse ka kättemaksuks vanemate vastu, kui ühel või teisel põhjusel nendega konflikti satutud või hetkemeeleolus, millest ülesaamiseks pole vaja psühhiaatri tarkust. Ehk ei saa täielikult välistada ka väidetavalt Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kardetud varianti, et alaealine pöördub vanematega kooskõlastamata psühhiaatri poole suhteliselt äärmuslike ideedega nagu näiteks soovahetus operatsioon ilma, et ta teema endale põhjalikult selgeks teinud on.
Aja leidmine on omaette katsumus
Loodetavasti jääb psühhiaatritel ja ka vaimse tervise õdedel aega igasse alaealise muresse põhjalikult süveneda, seda analüüsida, nõu anda, ravi määrata ning suunata ka õigete inimeste juurde, kui psühhiaatrilist abi tarvis pole.
Vastava aja leidmist võib pidada üsna tõsiseks katsumuseks arvestades pikki järjekordi psühhiaatrite vastuvõtule ja nende suurt töökoormust.
Sageli on arstiabi möödapääsmatu. Küllap tasuks mõelda, kuidas luua keskkond, et laste ja noorte vaimne tervis oleks sedavõrd tugev, et psühhiaatri poole peaks pöörduma võimalikult harva ja mitmed probleemid lahendatakse perekonnas või kogukonnas. Peres aitavad head psühholoogilist õhkkonda luua ühised ettevõtmised, koosolemised, jutuajamised üksteise tähelepaneliku ära kuulamisega.
Tänaste koroonapiirangute ajal jääb selleks ehk rohkemgi aega, kui tavalises argipäeva kiirustamises, kus tihti igaühel omad tegemised ühes või teises Eestimaa nurgas või kaugemalgi.
Kahtlemata ergutab vaimu liikumine ja kehalise töö tegemine värskes õhus, milleks on eriti head võimalused maapiirkondades ja väikelinnades.
Alaealiste ja mõistagi ka täiskasvanute psüühiliste tagasilöökide märkamisel ja ennetamisel on silmapaistvalt oluline roll ka kogukonnal. Alati tasub huvi tunda, kui kaasinimene on pikemat aega murelikus meeleolus, endasse tõmbunud või ka ülearu agressiivne. Mõnikord võib depressioon peituda ka liigse keevalisuse taga.
Paljud võivad olla enda muredesse sekkumise suhtes suhteliselt tõrjuvad, kuid targem on ikka tungida üle introvertuse piiride kui pärast kahetseda.
Eluterves ja positiivse eluhoiakuga kogukonnas suudab inimene paremini ka oma sisemiste jõuga tervise tugevama hoida. „Haiguse tõelised ravijad on meie sees peituvad loodusjõud,“ on öelnud Vana-Kreeka arst ja arsti kutse-eetika rajaja Hippokrates.
JAAN LUKAS,
ajakirjanik
