Töötukassa koolitusvõimalused pakuvad toetust neile, kes on kriisi tõttu tööst ilma jäänud. Samas saavad oma oskusi lihvida või uusi omandada ka töötavad inimesed. Koolitustega tuleb appi koolituskaart.
Tööturukoolitus koolituskaardiga on teenus, mis kestab kuni aasta ning mille käigus saab töötukassa koolituspartnerite seast endale sobiva välja valida. Töötukassa rahastab töötavale inimesele kolme ja töötule kahe aasta jooksul koolituskulud 2500 euro ulatuses, mis võib hõlmata nii üht kui ka mitut koolitust. Töötukassa Jõgevamaa osakonna karjäärinõustaja Margit Alliksaar selgitas, et eraldatav summa on küll suur, kuid sellega tuleks ümber käia mõistlikult.
Toetatakse töötajaid ja töötuid
„Olen inimestele alati öelnud, et tuleb olla iseenda raamatupidaja ning vaadata koolituse sisu ja lugeda pakkumisi, et saada täpselt seda, mida vaja,“ nentis Alliksaar. Tähelepanelik tasub olla küll, sest kui kulud ületavad 2500 euro piiri, tuleb ülejäänu endal tasuda.
Koolituskaardiga toetatakse ühelt poolt töötuid, teisalt aga ka töötavaid inimesi. Viimase puhul toetatakse nelja sihtrühma: inimesi, kel vanust 50 ja rohkem; neid, kellel vaid põhikooli- või gümnaasiumiharidus; ebapiisava eesti keele oskusega inimesi ja neid, kelle tervislik seisund nõuab ümberõpet.
„Töötukassa koolitustoetuse saamise esimene tingimus on kuulumine eelmainitud sihtrühma, teine tingimus on sissetuleku suurus,“ ütles Alliksaar. See tähendab, et koolituse soovija kuupalk eelmisel kalendriaastal peaks jääma alla 1397 euro.
Suurt rolli koolituste saamisel mängib ka kutsekoja uuring OSKA, mille näol on tegemist tööjõu ja oskuste prognoosiga Eesti majandusele ehk sellega, millist tööjõudu oleks Eestile 10 aasta jooksul vaja. „Nende erialade või koolituste hulgast, mida Eesti riik on ette näinud, toetame töötavaid inimesi,“ ütles Alliksaar.
Lisaks koolituskaardile toetab töötukassa tasemeõppes osalemist 100 õppekaval. Toetatakse nende erialade ja ametite õppimist, kuhu on tulevikus vaja rohkem töötajaid ning kus juba praegu sobiva ettevalmistusega inimesi napib. „See sobib neile, kellel on ainult põhi- või keskharidus või kelle ülikooli lõpetamisest on möödas 15 aastat. Siis saab soovija sisse astuda kas kutsekooli või bakalaureuseõppesse. Kui kliendil on vananenud haridus või puudulikud oskused ja tal on seetõttu keeruline uut tööd leida või oht oma töökoht kaotada, siis arutame koos kliendiga õppima asumise võimalusi,“ sõnas Alliksaar.
Jõgevamaal usinad kasutajad
Kui koolituskaardiga saab kasutada 2500 eurot sobiva koolituse tarbeks, siis töötukassa toetab tasemeõpet 130 euroga kuus õppimisaja jooksul. Alates augustist 2020 suureneb toetus 180 euroni kuus. Nii sobib see töötavatele inimestele, kes kaugõppe tõttu peavad töölt mõned päevad kuus puuduma.
Töötukassa pakub koolitustoetustest ka kvalifikatsiooni toetamist. See annab tööturule pädevad töötajad, kes on oma alaga kursis.
Jõgevamaa inimesed on Alliksaare sõnul aina usinamad koolituste kasutajad. „Teadlikkus suureneb ja need, kes kunagi on kas töötukassas arvel olnud või meiega kokku puutunud, jõuavad ringiga tagasi. Siis vaatame karjäärinõustamisel, kas soovija vastab tingimustele ning kas ja kuidas me teda toetada saame,“ julgustas karjäärinõustaja töötukassa poole pöörduma.
Enim räägivad karjäärinõustajad praegusel ajal inimestega näiteks ettevõtlusteemadel, sest aina enam soovitakse just ettevõtlusega alustada. „Ei öelda lihtsalt, et minnakse proovima, vaid nüüd ongi kätte jõudnud punkt, kus ollakse arusaamiseni jõutud, et ettevõte tuleks ära teha. Ollakse valmis proovima, kuna endale sobiva palgatöö võimalusi on raske leida. Need inimesed on ettevõtlikud ka koolituste valimisel, kuid vaja on ajendit, mis viiks tegudeni,“ sõnas Alliksaar.
Teine populaarne valdkond on iluteenindus, kuhu tööle soovijaid leidub aina enam. Kuna koolitustoetus põhineb OSKA uuringul ja isikuteenuste valdkonnas pole tulemused veel avaldatud, selgub individuaalse karjäärinõustamise käigus täpsemalt, kas ja kuidas töötukassa iluvaldkonnas koolitusi vajavat klienti toetada saab.
„Ühelt poolt on iluteeninduses nõudlus, teisalt on see turutõrkega hell valdkond. Ka kriisiajal selgus, et esimene koht, kus kokku hoida, oli just seal. Noorte ja alustajate puhul tahab iluteenindus aastaid ülestöötamist, et tekiks kliendibaas,“ nentis Margit Alliksaar.
Jõgevamaal on vaja hooldustöötajaid
Tänane Jõgevamaa vajab enim väljaõppinud hooldustöötajaid, mida näitas Alliksaare sõnul ka möödunud koroonakriis. „Puidutööstus on meil maakonnas kõige suurem sektor. Kui lihttöölisi jagub, siis näiteks CNC-pingi spetsialiste oleks juurde vaja, kes oleks nõus vastutust võtma ja end arendama. Töötukassa toetab nii metalli- kui ka puidutööstuse CNC-pingi operaatoriks õppimist,“ rääkis Alliksaar.
Ent selleks, et koolitusteni jõuda, tuleb alustada ikka ja alati enesesse vaatamisest. „Soov peab tulema inimese seest. Tuleb jõuda arusaamani, et on vaja õppida ja mõelda, mida see endaga kaasa toob. Nõustamisel me nendel teemadel räägimegi. Näiteks, kui pereema läheb õppima, siis läheb õppima kogu perekond. Ja elukorraldus tulebki niimoodi sättida, et kõik peavad hakkama saama ajal, kui ema õpib,“ ütles Alliksaar.
Samas julgustas ta siiski töötukassa poole pöörduma. „Kui on eriala, mida töötukassa ei toeta, siis tasuta koolitusvõimaluste üle saame ikka arutada ja vaadata, millised võiksid olla variandid. Kes praegu näiteks kooli kandideerida ei soovi, aga seda plaani peab, võib kandideerida kutsekooli järgmise aasta jaanuaris,“ julgustas karjäärinõustaja.
„Järjest enam saavad inimesed elukestva õppe mõttest aru, et vaim on vaja virge hoida ja koolitustel käia. Lisaks annab see palju juurde enesekindlust,“ ütles Alliksaar.
Eesti tööturg täna ja homme 2019–2027
Kasvab kõrgharidusega spetsialistide töökohtade ning väheneb rutiinsemat tööd eeldavate ametite arv.
Kasvab vajadus nutikate töötajate järele, kes oskavad eri elualadel tehnoloogiat kasutada ning seda arendada, hooldada ja hallata.
Samuti on juurde vaja töötajaid, kes osutavad inimestele teenuseid.
Vähemaks jääb ametikohti, kus täidetakse rutiinseid tööülesandeid, mida on lihtne tehnoloogiaga asendada.
Allikas: oska.kutsekoda.ee
KERTTU-KADI VANAMB
