Jõgeva vallavalitsuse saali kogunes koolitusest osa saama 41 inimest, kelle seas oli lasteaedade ja koolide eripedagooge, õpetajaid, psühholooge, sotsiaalpedagooge, lastekaitsespetsialiste ja ka lapsevanemaid. Jõgevamaa Puuetega Inimeste Koja tegevjuhi Luule Palmiste sõnul oli esinema palutud spetsialiste ja praktikuid, et kuulajatel oleks võimalik nii eluliste näidete varal kui ka teaduslike põhjenduste abiga saada autismist rohkem teada kui lihtsalt selle kohta kuiva kirjandust lugedes. Ikka selle nimel, et olla sellistele lastele abiks ning teejuhiks, kuidas koos autismiga edaspidigi elada.
Ravimid ei aita
Maailmas tehtud uuringud kinnitavad, et autistlikke või sellele sarnanevate ilmingutega lapsi sünnib 10 000 lapse kohta 1 – 5 ning enam esineb seda psüühikahäiret just poisslastel (kuni neli poissi ühe tüdruku kohta). Nii, nagu pole suudetud veel kindlaks teha, millest autism tekib, pole seda ka võimalik ennetada ega spetsiifiliselt ravida. Seepärast öeldaksegi, et hea õpetaja on autistile sageli rohkem abiks kui hea arst. Et autismi puhul on kõige rohkem tegu suhtlemise häirega ja teistsuguse maailmatunnetusega, on järjekindla õpetuse ja tegelusraviga võimalik ometi arendada igapäevaeluks vajalikke oskusi ja suhtlemistki. Abiks võivad lapsele olla käitumis- ja kõneteraapia, mänguõpetus ja individuaalne tegelemine, et harjutada teda rahulikus ja rutiinses keskkonnas õigesti erinevatele elusituatsioonidele reageerima. Enamasti on autism ka eluaegne. Kõike seda silmas pidades pole kaugeltki vähe tähtis, et autisti ümbritsevad inimesed teaksid, kellega ja millega tegu. Edasine on siis juba lihtsam.
Üldjoontes avaldub autism nii suhtlemises, käitumises kui ka kõnes, iseloomulik on inimsuhetest eemaldumine ja nende asendamine omaloodud fantaasiamaailmaga. Selline laps vajab enamasti spetsiifilist kooli ja väga järjekindlat õpetust. Tartu lasteaia Nukitsamees eripedagoog Tiina Uusmaa, kellel on pikaajalised kogemused autistlike lastega tegelemisel, tõi mitmeid näiteid oma igapäevatööst ja autistlike laste maailmatunnetusest ning sellestki, kuidas niisugustel lastel võib ilmneda mingil teatud alal ka eriline anne. Kuigi häirest tingitult puudub nendel lastel kaasaelamis-, dialoogi- ja imiteerimisvõime, nad ei suuda mõista teiste inimeste fantaasiaid ega muinasjutte, nende huvide ja tegevuste ring on piiratud jne, ei eristu nad näiteks tänavapildis teistest millegagi. Seda teravamalt tajuvad kõike aga lapsele lähedal seisvad inimesed.
Koolitusi edaspidigi
Kui veel kuusteist aastat tagasi autismist Eestis ei räägitud, üritati sellise häirega lapsed perest lahutada ning eriõppeasutustesse suunata ning väideti häire põhjuseks olevat vanemate hoolimatus, siis tegelikult on asjad just vastupidi. Nagu kinnitas oma tähelepanekute põhjal Tiina Uusmaa, on just autistlikke laste vanemad erakordselt hoolivad ja tähelepanelikud ning tuntakse rõõmu laste pisimatestki edasiminekutest.
Autistlike laste arendamisvõimalustest psühholoogilis-pedagoogilisest vaatenurgast, õpetamismetoodikatest, testidest ja uuringutest kõneles Tartu Ülikooli psühhiaatriakliinikumi eripedagoog Katre Kandimaa. Eesti Autismiühingu juhatuse esimees Marianne Kuzemt?enko rääkis autismiga laste haridusest nii lapsevanema kui ka autismiühingu seisukohast.
Et autistlikke lapsi on ka Kiigemetsa koolis, oli kuulajate seas kaheksa kooli pedagoogi, kelle arvates on sellised koolituspäevad igati tänuväärt ettevõtmised. Jõgevamaa Puuetega Inimeste Koja ning maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna koostööna oli see esimene koolituspäev. Nagu kinnitasid nii Luule Palmiste kui ka Kaire Kampus maavalitsusest, on ühiseid koolituspäevi kavas korraldada edaspidigi, et saada teavet nii Tallinna ja Tartu spetsialistidelt kui ka teistelt, leidmaks nõu ja abi mingi spetsiifilise diagnoosi puhul (epilepsia, downi sündroom jne).
VAIKE KÄOSAAR
