Lugesin 11. veebruari Vooremaast artiklit Jõgeva sotsiaalkeskuse Elukaar juhist Heli Raevaldist. Selline poliitilise maiguga kiidulaul. Poliitikud armastavad rääkida, kui heaks on elu läinud eriti nende partei valitsemisajal. Samas kuuleme üha rohkem korruptsioonist, sellest, et üle 70 protsendi inimestest saab alla keskmise palga ja üha enam lapsi vajab psühholoogi abi. Tahaksin valgustada Elukaare elu Heli Raevaldi taktikepi all, kuuludes selle 70 protsendilise enamusega lihttööliste hulka.
Artiklis arvavad nõukogu liikmed, et juhi ametikoht ei tohiks olla poliitiline ja juhtima peaks oma valdkonna spetsialist. Samas on Heli Raevald ehe näide poliitilisest juhist, kellel polnud enne mingit kokkupuudet sotsiaalvaldkonnaga. Tema määramisel tühistati isegi kõrghariduse nõue kandideerimisel. Milleks haridus, kui partei on õige.
Mainiti naiselikku kätt, mis tõi Elukaarde ilu, sära, lilled ja hoolivuse. Pean mainima, et enne Heli Raevaldi on asutusel olnud mitu juhti. Majas olid sel ajal samuti lilled, hea maine, puhtus ning sõbralikud ja motiveeritud töötajad, kes võisid alati loota juhi abikäele.
Öeldi veel, et Heli Raevald on osanud hoida sotsiaalkeskuse tööle pühendunud meeskonda ja nendega lähedaseks saanud. Kuidas käib see “hoidmine”? Meedias räägitakse, et palgad ja elatustase on tõusnud. Meie asutuses pole kolme aasta jooksul leitud vahendeid, et hooldajate tööd tunnustada kasvõi viieprotsendise palgatõusuga. Kuna meie palk on alla 500 euro, siis ütles proua Raevald, et katsume läbi ajada, järgmine aasta on 500 eurot maksuvaba ja siis saategi oma palgatõusu. Kui palk ei meeldi võite mujale tööle minna.
Et oleks motivatsioon teha seda vaimselt ja füüsiliselt rasket tööd, maksid eelmised juhid võimalusel preemiat. Viimasel kolmel aastal on preemiast kujunenud nn “hirmutamisvahend” (näiteks kui jääd haigeks, siis võib preemia ära võtta jms). Selle tagajärjel on tekkinud stressirohke ja pingeline töökeskkond. Alles hiljuti kirjutati, et sotsiaaltööd õppinud ei taha minna reaalselt inimesi hooldama. Kuna hooldaja tööd pole veel asendatud tänapäevase tehnikaga, siis tuleks hoida neid, kes seda tööd veel teevad ja edaspidi tahaksid teha.
A.B.
Kirja autor on toimetusele teada
Kommentaariks kirjale
Kahju on lugeda kibestunud kirja, millest ma ei loe välja muud kui lihtsalt antipaatiat enda isiku suhtes.Kõikidele meeldimine paraku ei ole võimalik, eriti asutuse juhina.
Faktidena välja toodud numbrid avalduses on lihtsalt valed.
Tajutavat konflikti kollektiivis ei ole. Tõsi, hooldajad tegid ettepaneku palgatõusuks ja see teema sai ka lahendatud. Hooldajate palk kujuneb tunnitasu alusel ja tunnihinne on hetkel 3 eurot ja 10 senti, mis tõesti on väike aga võimalusel oleme maksnud lisatasusid ja koos lisatasudega on hooldajate keskmine sissetulek 750 eurot kuus. Kuna lisatasu ei ole preemia, siis pikaajalise haigusperioodi puhul tõesti keskmine sissetulek kannatab. Palgad tõusid viimati 2015. aastal. Selgituseks – meie asutuse sissetulek sõltub kohamaksu suurusest. Prognoositav palgatõus on võimalik 2018. aastal, selleks tuleb tõsta hoolduskoha tasusid. Hoolduskoha tasu on jälle kõrge maksjale ning hindadega konkurentsis püsimine on ettevõtte äriline osa. Kootöös nõukoguga ei pidanud me võimalikuks 2017. aastal hindu tõsta. Nii jäi samaks ka palgafond.
Loomulikult on olnud kõik eelnevad juhid väga tublid ja igaühel on oma panus asutuse arengus.
Nii on siiski olnud oluline osa osaühingu majanduslikus edenemises ka minul. Mainimata väiksemaid majasiseseid investeeringuid sai maja esifassaad ja katus renoveeritud tänu just minu juhtimisel möödunud 2008-2011 aastatel kogutud vahenditele.
Maja maine püsib ikka tänu tublidele töötajatele ja siinjuures tahan kõiki Elukaare töötajaid siiralt tänada ja usun, et siseprobleemid peaksid lahendatud saama asutuse siseselt. Vabandan kõigi ees, keda selline avalik kirjavahetus võis solvata.
HELI RAEVALD, Elukaare juhataja
