Nii toimub üleminek demokraatlikust õigusriigist ja individualistlikust turumajandusest, kus kõik inimesed on võrdsed, elitaarsesse klassiühiskonda, milles inimese õigused sõltuvad sellest, millisesse seisusse ta kuulub.
Individualistlik turumajandus on läbi aegade olnud teistest valitsuskultuuridest kõige edukam ja kõige kiiremini suurendanud kogu ühiskonna heaolu. Olukorras, kus igaühel on õigus mõelda ja vabalt otsustada, mida ja kuidas ta teeb, hakkab ühiskond arenema ennenägematu kiirusega ning tootma selliseid materiaalseid ja vaimseid rikkusi, millest keegi pole isegi osanud unistada. Sellises ühiskonnas elab vaene paremini kui nii mõnegi elitaarse ühiskonna rikas. Just seda on kogenud Eesti elanikud viimase 15 aasta jooksul.
Miks siis inimesed ei ole rahul individualistliku turumajandusega? Inimesi ärritab ebavõrdsus, mis tekib vaba konkurentsi keskkonnas. Eks ole ju väga raske endale tunnistada, et olen luuser. Kuid veelgi enam häirib lõputu ebakindlus homse päeva ees, sest alati ilmub keegi, kes teeb sedasama mida mina, kuid palju paremini või hoopiski uuel ja palju efektiivsemal viisil, mistõttu tema toode on kvaliteetsem ja odavam kui minu oma.
Kuidas teostada elitarismi?
Ohtlike konkurentide turuletulekut saab pidurdada monopoliga. Kui kellelgi õnnestub enda kätte koondada rikkuse allikaks olev ressurss (maa, raha, müügi- või sisseostuõigus jms), siis kehtestab ta seeläbi oma eesõiguse rikkusele. Monopoli saavutamiseks on palju erinevaid võimalusi ning nende rakendamine sõltub ühiskonna arengutasemest.
Ühiskonna juhtimiseks individualistlikust turumajandusest elitaarsesse klassiühiskonda on vaja saavutada kontroll pankade ja turu üle ning selle teostamiseks sobib elitaristlik klubikultuur. Just nendes kinnistes klubides saab sõlmida omavahelisi kokkuleppeid turu ja krediidiressursi jagamiseks ning võõraste tõrjumiseks, aga ka ohtlike äriprojektide ülevõtmiseks. Rääkimata muudes elusfäärides toimuva juhtimisest.
Väga oluline on ka ühiskondliku teadvuse muutmine. Selleks tuleb elimineerida kooliharidus. Kui see täielikult ei õnnestu, siis aitab ka faktipõhine õpetus ? peaasi, et mõtlemisvõime kaoks! Sama oluline on ka massimeedia valdamine ning selles sisalduvaga manipuleerimine. Turu moonutused ja noorte suunamine enesega rahul olevasse naudingukultuuri kohitsevad individualismi ja tagavad elitarismi võimuletuleku.
Elitaristliku valitsuskultuuri kehtestumise esimeseks tunnuseks on see, et inimesed loovutavad oma mõtlemisvõime eliidile. Vabad kodanikud taanduvad manipuleeritavaks pööbliks, kes usub ja järgib pimesi oma eliiti. Teiseks tunnuseks on kogukonna avaliku ruumi ja vara ülevõtmine. Elitarismi majanduslikuks aluseks ongi selle (maa, raha jms) pööblile väljarentimine kõrge tasu eest ning eliidile kuuluva vara maksudest vabastamine.
Kujuneva elitaristliku klassiühiskonna vorm sõltub ühiskonna üldisest arengutasemest ning varieerub pärisorjusliku ja seisusliku ühiskonnakorra vahel. Kui kaugele jõuab see protsess Eestis, sõltub rahva mõtlemisvõime kadumise ulatusest.
Kogukonna vara ? ümber jaotatud
Eliidi eesmärgiks on majandusliku kindluse saavutamine. Selle saavutamiseks peab rahvas tegema neile perioodilisi rahalisi või varalisi ülekandeid. Eestis on kogukonna avaliku vara ühekordseid ümberkantimisi toimunud üha kasvavates mahtudes juba mõnda aega. Kuid nüüd on mõned eliidi liikmed kindlustanud endale tihedas koostöös Keskerakonna poolt juhitud ministeeriumide ja linnavalitsustega ka püsivad rahalised ülekanded, rentides neile kuuluvaid maju tingimustel, mis tagavad mõnusa äraelamise nii neile enestele kui ka nende lastele.
Seda, kui kaugele on kogukonna vara ülevõtmise protsess arenenud, demonstreeris eriti ilmekalt Riigikogu eelmise koosseisu vahetult enne valimisi tehtud otsus, millega võeti maksumaksjatelt eelarvesse laekunud rahadest üle 200 miljoni krooni ning tehti enda nimel valijatele kingitusi.
Elitarismile on iseloomulik sinekuur, mis tähendab kogukonna kohustust toetada kõrgema seisuse liikmeid püsivate rahaliste ülekannetega. Samal ajal ei ole nimetatud isikutel mingisuguseid (töö- ega aruande) kohustusi kogukonna ees. Just sellise seisusliku eesõigusena saab käsitleda soovi hakata tasuma Riigikogu liikmetele esindus- ja asumiskulude kompenseerimiseks maksuvabalt ja aruandekohustuseta automaatselt 10 000-25 000 krooni kuus. Selline seadusemuudatus oleks karjuvas vastuolus Põhiseaduse 9 ja 10 paragrahviga, mis sätestab kõigile võrdsed õigused, vabadused ja kohustused.
Üleminekuprotsessi kiiruse parimaks indikaatoriks on inflatsioon, mis näitab individualistliku turu kadumise ning elitaristliku rikkuste ümberjagamise protsessi ulatust. Võimu koondumine eliidi kätte peatab arengu, kuna viimane ei suuda juhtida kaasaegset ülikeerukat ühiskonna- ja tootmiskorraldust. Olukorda püütakse lahendada “jaga ja valitse” põhimõtte rakendamisega. Eliidi sisemine võitlus oma eesõiguste pärast põhjustab konflikte. Pinged ühiskonnas kasvavad ning majanduse areng peatub. Üleüldine heaolu kaob ning rahva mälestusse jääb vaid mälestus kaotatud “kuldsest ajastust”.
PAUL TAMMERT, majandusteadlane
