|
|
Elistvere loomapargis võib praegu hea vedamise korral näha ülivahvat vaatepilti: metssiga Possat oma vastsündinud põrsaid kantseldamas. Emis Possa sai nelja põrsaga maha möödunud laupäeval. Et kaks päeva varem oli loomaparki toodud üks leidlapsest metsseapõrsas, on Possal nüüd ühtekokku toita viis väikest vöödilist rõngassaba. |
„Kartsime algul, kas Possal ikka lööb emainstinkt välja ja kas ta ikka hakkab oma põrsaste eest hoolitsema,“ ütles talitaja Elo Melk. „Aga see kartus osutus asjatuks: Possa on väga hea ja hoolitsev ema. Inimesedki võiksid minu meelest sigadelt ja rottidelt õppust võtta, kuidas oma lapsi hoida.“
Möödunud neljapäeval loomaparki toodud leidlapsest metsseapõrsa viis Elo algul oma koju ning püüdis teda seal toita ja pepu masseerimisega kakama meelitada. Kui põrsakesel juba kõht kenasti läbi käima hakkas ja Possagi oma pesakonnaga maha oli saanud, sokutas Elo leidlapse, keda leidja nime järgi Riina-Ritsikaks kutsuma hakati, vaikselt teiste põrsaste sekka. Ühest küljest on Possal arvatavasti raskusi viieni lugemisega, teisalt võib ta olla ka lihtsalt ülla meelega, aga igatahes võttis ta leidlapse kohe omaks ning hoolitseb tema eest täpselt niisamuti, nagu oma põrsaste eestki. Kuigi üldjuhul tuleks sellised leidlapsed Nigula metsloomade turvakodusse toimetada, jääb Riina-Ritsikas kokkuleppel turvakoduga siiski Elistverre. Ja eks tal olegi praegu kõige parem kasvada Possa tissi otsas ja hoole all.
Kas Possa äsja sündinud põrsaste isaks on vana kult Peeter või temast mõnevõrra noorem Gert, pole teada, küll aga langeb oma nooruse tõttu „kahtluse“ alt välja kolmas kult, keda senini lihtsalt Poisikeseks kutsutakse: tema pääseb ju isegi küna juurde siis, kui vanemad „kolleegid“ kõhud täis on vitsutanud, mis siis muust rääkida…
On siis värske isa kes on, igatahes paigutati kuldid pärast Possa mahasaamist kiiresti teise aedikusse ümber: mõni neist oleks võinud põrsaid rünnata. Õigupoolest oleks selles aias, kus praegu tuhnivad kuldid, pidanud algse idee järgi olema just Possa oma põrsastega, aga et uute, metallpiiretega sea-aedade ehitustööd ettearvatust pikemale venisid, oli mitmel põhjusel esialgu otstarbekam eluruumid ära vahetada. Kui OÜ Aiaproff sõna peab ja 1. maiks aiad valmis teeb, siis kolitakse loomad õigesse paika ümber. Siis hakkab põrsastel olema päris oma nurgake, kuhu isegi nende ema ei pääse. Põrsad ema juurde aga küll. Asja mõte on selles, et põrsastele hakatakse peatselt spetsiaalset startersööta ja muid maiuspalu andma ning on vaja hoolitseda selle eest, et emis neid nahka ei paneks.
Saavad suhelda
Põhiosas ongi sea-aiad juba valmis, üht-teist aga on veel teha, näiteks statsionaarsed künad paigaldada. Nende täitmiseks ei pea talitaja enam aeda sisse minema, nagu praegu, vaid saab söögi ette panna kahe aia vahelisest lukustatavast vahekoridorist. Tulevikus ehitatakse sigade tarbeks välja kolmaski aed. Erinevalt varasemast plankaiast on metallvõrest aed läbipaistev ja nii on sigade toimetamised külastajatele paremini jälgitavad. Seadki saavad inimestega paremini suhelda: nad on päris seltskondlikud loomad.
Uusi aedu oli vaja sellepärast, et vanad puitaiad ei tahtnud sigu enam hästi kinni pidada. Sellel, et uued aiad õigeks ajaks valmis ei saanud, olid loomapargi juhataja Sirje Sauli sõnul mitmed objektiivsed põhjused.
„Kohast, kuhu oli vaja sisse kaevata paneelid ja postid, tulid tükati vastu suured kivid ja nende eemaldamine nõudis lisatööd,“ ütles Sirje Saul. „Möödunud aasta lõpus takistas tööd ka liigvesi: kõik kaevatud augud valgusid kohe vett täis. Loodame, et aed maapinna sulades ikka sigade survele vastu peab. Õnneks on aial ka garantii.“
Maksma lähevad uued sea-aiad 700 000 krooni ja nende ehitamist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus. Algselt Riiklikule Looduskaitsekeskusele eraldatud projektiraha anti sihtfinantseeringuna üle Riigimetsa Majandamise Keskusele, kes möödunud aasta juulist alates loomaparki haldab.
Väravamaja tuleb
Peale seaaedade ehituse paigaldatakse praegu piisoniaiale ohutuspiirdeid. Seda tööd tehakse kohalike jõududega. Kõlab küll kentsakalt, ent ohutuspiirdeid on vaja mitte selleks, et piisoneid paremini aias kinni hoida, vaid selleks, et inimesed piisonitele liiga ligi ei tükiks. Kui loomad rahulikult aedikus toimetavad, ei pruugi külastajad tajudagi, et teatud situatsioonides võivad nad olla ohtlikud.
„Loomapargi töötajad on näinud sellistki pilti, et lapsevanem upitab väikese lapse üle aia piisoneid vaatama,“ ütles Sirje Saul.
Tema sõnul on tänavu plaanis uuendada ka põdraaeda ning alustada kunagise Elistvere kaupluse hoonesse uue väravamaja väljaehitamist.
„Kui riigieelarve kärped tõid kaasa ka mõnede meie lootuste luhtumise, siis väravamaja jaoks eraldatud raha jäi alles. Projekt on meil juba valmis ja riigihangegi välja kuulutatud,“ ütles Sirje Saul, lisades, et piknikuala ja väliõppeklassi väljaehitamine tuleb jätta paremaid aegu ootama.
Kui loomapargi asukaid ja külastajaid seaaia ehitus teataval määral häirib (müra ja pori on natuke rohkem kui ilma selleta oleks), siis meile osutasid aiaehitajad üleeile hindamatu teene. Possa, kes oli just enne meie saabumist põrsad esimest korda päikese kätte ja rahva ette toonud, ei kavatsenud neid pressile nimelt sugugi esitleda, vaid pikutas koos nendega rahulikult oma majakeses põhu sees. Pidimegi ilma pildita lahkuma, sest muud päevatööd tahtsid ka tegemist, aga just siis, kui igaks juhuks veel kolmandagi ringiga seaaia juurest läbi jalutasime, olid ehitusmehed kopsimisjärjega Possa maja taha jõudnud ning unimütsid üles äratanud. Nii see pilt tehtud saigi.
Esialgu on põrsaste nägemine muidugi üsna suur õnneasi, nii et võib-olla tasuks „katsikule“ minekuga veel natuke kannatada. Küll aga on praegu, mil puud alles raagus, hästi vaadeldavad ilvesed. Meil õnnestus igatahes kõik neliteist kõrvatutti üle lugeda: neli ilvest rippus märja pesu kombel puude okstel, kolm külitas aga maas. Karu Karoliina, kes talvel järjekordselt ei maganud (Elo Melgi sõnul pidas ta enda arvates seaaia ehitajate järelvaataja ametit), möllas jälle ühe puutükiga, nagu teeks spetsiaalselt meile teatrit.
Mis titeuudistesse puutub, siis neid on suvel ilmselt veel oodata: metskitse- ja kabehirveaiast kindlasti, aga võib-olla ka põhjapõtrade elupaigast.
iii
RIINA MÄGI
