Sellest, kui põhjapõdrapaaril Maural ja Redul järeltulija sündis, saab varsti keskeltläbi kuu aega, ?seltskonnas esitles? Maura oma kallist lapsukest aga alles üsna hiljuti ? ettevaatus eelkõige!
?Maura ei saanud ju esimest korda emmeks, aga sõjakas oli ta justkui verinoor lapsevanem,? rääkis loomapargi perenaine Asta Sarv ja jutustas, et vares, kes uut omapärast vastsündinut uudistama lendas, oleks peaaegu surma saanud: Maura tõusis teda rünnates lausa tagajalgadele. ?Ja ega vanameest ka ligi lastud,? tundis Asta muigamisi põdraisa Redule kaasa. Nüüdseks on ärevad ajad muidugi möödas ja perekond patseerib loomapargi külastajate rõõmuks täies koosseisus julgelt oma aias ringi.
?Rebastega oli meil siin vahepeal mure, et neid jääb väheks, üks on juba igivana. Aga nüüd tuleb teisi uksest ja aknast, ole aga kraps ja võta vastu. Üks reinuvader on praegu karantiinipuuris. Nimelt külvati ka meie maakonda marutaudivaktsiini, seetõttu tõusis haigestunud loomade arv järsult. Nimelt haigestuvad loomad, kes nakkuse juba saanud olid, vaktsiini süües kohe. See tähendab, et haiguse peiteaeg lühenes ja metsad saavad lõppkokkuvõttes puhtamaks, kuid praegu on marutaudis loomi meie metsades rohkem kui tavaliselt,” rääkis Asta. Uus rebasehakatis on aga ulakas nagu lapsed ikka. ?Talitaja Eloga olid neil siin kõvad lahkarvamused teemal, milleks on ette nähtud plastmassist kauss. Elo oli veendunud, et see on jooginõu, rebasekutsu oli aga täitsa kindel, et tegemist on mänguasjaga, mida tarvis pidevalt ümber ajada. Kui Elo talle kompromissiks rattakummi pakkus, võeti seegi lahkesti vastu ja tuustiti mehemoodi, aga kauss käis ka kohe kummuli, nagu Elo selja pööras,? jutustas Asta ja rääkis lisaks, et rebasekutsikaid on mitmelt poolt pakutud, aga mõnest kohast jäävad nad ehk tulemata ka. ?Ega sellegi loomakese meiletoomine väga mõistlik tegu olnud, ilmselt oli temalgi lapsevanem kusagil läheduses ja teda lihtsalt peeti orvuks. Aga kui juba nii läks, mis teha. Saaremaal oli aga juhus, kus kaua tühjalt seisnud talu lauta rebane pesa oli teinud. Kui kahejalgsed uusasukad majapidamises toimetama hakkasid, viis rebaseema kutsud ära, ühele aga millegipärast järele ei tulnud. Pere otsustas rebase ?lapsendada?, aga pereema oli lastele ka selgeks teinud, et selline looma päästmine ei ole lahendus ja peab mõtlema ka tulevikule ? mida teha hiljem täiskasvanud rebasega. Helistati meie loomaparki ja nii võibki juhtuda, et suvel maandub Elistverre ka Urri Saaremaalt.
Mõned aastad tagasi oli loomapargis tublisti metsseaõnne. Vöödilisi ruigajaid jagus oma rahvale näidata ja mujale vahetuskaubaks pakkuda. Viimasel ajal on seaaediku kandis aga vaiksevõitu olnud. ?Tõepoolest, ka loomadega on paraku nii, et nad kosjamooridest vaimustuses ei ole, vaid tahavad oma partneri ise valida. Ja nii ongi: emis Põssa on oma printsiks valinud Peetri, viimane on aga liiga paks ja asjatundjate arvates isaks ei saa. Gert aga, keda Põssale soojalt soovitatakse, pole tema maitse. Nii et pole parata, sel aastal vist metsseapõrsaid ei näe. Möödunud nädalal jõudis aga Asta ja Ants Sarve koju uus õnnetu orb-kasulaps, keda seal alustuseks mõnda aega lutil peetakse, nagu varemgi mitmete pisiloomadega talitatud on. Nimelt jäi nädalapäevad tagasi Põlvamaal auto alla kitseema. Tema väeti lapsuke oli nii õnnetu ja segaduses, et tuli nuttes surnud ema juurde ega osanud inimesigi karta. Nii ta Elistverre toodigi. “On paratamatu, et kitsed vahel nii ootamatult teele jooksevad, et auto enam pidurdada ei jõua. Ka meil endil oli hiljuti selline õnnetu juhus ja arutasime just abikaasaga, et küllap jäi sellelgi kitsel kusagile talleke maha. Seda orvukest me aidata ei saanud, saatus võimaldas meil nüüd selle eest teise loomalapse elu päästa,” rääkis Asta.
KAIE NÕLVAK
