Loomapargi projekti käimalükkaja Kaupo Ilmet tõi välja asjaolu, et Elistvere on Eestis üks enamkülastatavaid objekte, jagades esimest-teist kohta Kuremäe kloostriga.
Ilmeti sõnul on see aga huvitav kokkusattumus: ka Elistvere on vana kloostrikoht, nimelt asus esimene naistele mõeldud klooster just nimelt siin. Praegu on tolleaegsest ehitisest alles küll vaid mõned kivid.
Elistvere asula ise on väga vana: seda on esmakordselt mainitud juba 1355. aastal. 19. sajandi keskel oli Elistvere mõis üks suuremaid ja esinduslikumaid Vooremaal, seal asus kokku 28 erineva funktsiooniga hoonet.
Elistvere mõisa park, mis on vaatamisväärsuseks tänapäevalgi, rajati 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi alguses.
Elistvere pargi kujundaja Ene Ilves tutvustas parki kui ilusat loodusobjekti, kus on õpperajad. Läänepoolsesse pargiossa rajatud looduse õpperajal saab tutvuda pargi kompositsioonielementide ja mitmete taimeliikidega, samuti imetleda põlispärnasid.
Kokkutulnud said teada ka seda, et aita, mis kunagisest mõisaansamblist säilinud on, hakatakse restaureerima veel sellel sügisel.
Tabivere vallavanem Aare Aunap rääkis, et aita hakatakse restaureerima koostöös Muinsuskaitseametiga. Selleks on praegu tehtud projekt, mis valmis tänavu suvel. Muinsuskaitse investeeris selleks kokku 400 000 krooni. Vald on seni investeerinud 200 000 krooni.
Praegu on ehitustööde tegemiseks kuulutatud välja vähempakkumine. Töödega alustatakse juba sel sügisel, esmalt saab hoone uue katuse. Edaspidi peaksid sinna tulema ka õppeklassid ja näituseruumid.
Just aidas toimus ka ürituse kõige pidulikum osa, mis oli pühendatud kaitsepühak Assisi Fanciscusele. Kaupo Ilmet meenutas, et 1181. aastal Rooma Keisririigis sündinud ja hiljem pühakuks kuulutatud Franciscusel oli eriline suhe loomadega: ta olevat loomi ja linde sedavõrd armastanud, et mõistis ka nende keelt.
Franciscus oli rändjutlustaja ning maailmas kõige rohkem rahuga seostatud pühak.
Kõige olulisem osa loomapargist on aga ikkagi loomad, nii vaadati loomapargi perenaise Asta Sarve eestvõttel nemadki üle. Krapsakad orvad paelusid kokkutulnute tähelepanu kohe. Mõned naljahambad aga arvasid, et ega neid tegelikult praegu rahvale näidata ei tohigi: orav teatavasti on ühe partei vapiloom ning valimisreklaam ei ole praegu lubatud.
Kolm noort kitse, kes kõik on leidlapsed, tulid perenaise hääle peale kohe vaatama, kas ikka pai ka saab. Ühega noortest kitsedest on aga loomapargi perenaisel väga lähedane suhe. Nimelt toodi suvel loomaparki väikeste vahedega kaks ilmselgelt orvuks jäänud kitsetalle, kes olid veel nii väikesed, et neid tuli lutiga toita. Üks neist elas mõnda aega Asta Sarve juures, teine tema kolleegi Elo Melgi kodus. Kui aga kitselapsed juba suuremaks said, toodi nad ühel ajal loomaparki. Uues kodus ei saanud kitsekesed algul üldse aru, miks lutti enam ei saa, kuid nüüd on nad selle paratamatusega leppinud. Tähelepanu nõuavad nad aga ikkagi.
Ilveste puuri juures pidid aga külastajad väga tähelepanelikud olema: ilvesed päeval magavad ja ei taha, et neid segatakse. Siiski leiti puu otsast magamast emailves Ene, kes kuuel aastal on olnud poegadele hea ema, kuid nüüd peab juba “pensionipõlve”. Kaks kolmest tänavuaastasest ilvesepojast olid end sättinud magama kahe puu vahele. Vaadati üle ka põhjapõder, kes paraku on üsna hädas: armuvalus loomale pole seni kaasat leitud.
Mõistagi vaadati ka üle oravakommetega noor rebane, kes samuti tänavu loomaparki toodi. Aasta otsa talus lemmikloomana peetud noor rebane on uudishimulik ning hästi toitudes kenaks muutunud. Elektriaed on aidanud tal ka mööda puuri ronimisest võõrduda.
EVA KLAAS
