“Praeguse teabe põhjal on jäänud selgusetuks, kas riiklikud institutsioonid on kokku leppinud, kes võtab linnugripi jõudmisel Eestisse enda kanda ja vastutada õnnetuse ohjamiseks ning likvideerimiseks vajalike tegevuste koordineerimise. Kas see otsus on tehtud?” küsis ELF-i tegevjuht ja juhatuse liige Jüri-Ott Salm pöördumises Eesti riigivõimudele ja avalikkusele. ELF tõstatas samuti küsimuse, millal ja kuidas saab avalikkus teada, milline on riiklike instutsioonide tegevuskava ja juhised õnnetuse korral tegutsemiseks, sh juhised kodanikkonnale? “Teabe salastatus või ametkonna siseseks kasutamiseks mõeldud reeglistike kehtestamine ei pruugi aidata riigi kodanikkonda kriiside puhul, sest kodanikkond suudab ka ise vajadusel adekvaatselt reageerida ja toimida,” leidis ELF. Fondi hinnangul tekitab teadmatus siinkohal vaid hulganisti segadust ning peab oluliseks, et riigi ja kodanikkonna vahel on eelnevalt leitud koostoimimise viisid. ELF ei ole rahul ka Loode-Eestit tabanud naftareostuse likvideerimisega. “Õnnetuse esimestel päevadel valitses edasise tegevuse osas suuresti peataolek ja puudus tegevuskava kriisi ohjamiseks, ei suudetud anda hinnagut kriisi ulatusele ja alustati pigem vastutuse üksteise kaela veeretamise kui kohese delegeerimisega,” seisab pöördumises. VOOREMAA
