Jõgevamaal lookleb
Elektrilevi kommunikatsioonijuhi Tuuli Sokmanni sõnul teeb Energialevi investeerimisotsused kava alusel, mis arvestab üle Eesti liinide rikkelisust ja klientide arvu. Jõgevamaal tegi Elektrilevi võrgu töökindluse ja ohutuse tagamiseks 2012. aastal investeeringuid 2,71 miljoni euro eest. Suuremad tööd olid vananenud õhuliinide maakaablisse viimine Põltsamaa linnas, võrgu uuendamistööd Saare vallas, Soo alajaama uuendamine Laiusel ning amortiseerunud alajaama väljavahetamine koos liinide ümberehitamisega Vana-Jõgeva külas. Pingekvaliteedi parandamiseks tehti võrguehitustöid Kärde, Saare, Endla, Visusti, Pakaste, Kalme ja Mällikvere külas.
Tänavu on Jõgevamaal elektrivõrgu töökindluse parandamiseks ja ohutuse tagamiseks plaanitud investeeringuid 3,5 miljoni euro eest. Elektrivarustuse kvaliteedi parandamiseks plaanib Elektrilevi ehitada
Suuremad investeeringud on Põltsamaa piirkonna alajaama uuendamine ning liinide ja alajaamade ehitus Tabivere ja Pajusi vallas. Pingekvaliteedi parandamiseks on plaanis suuremad ehitustööd Pala, Puurmani, Pajusi, Palamuse ja Saare vallas.
Võrgurikked
Kuna 70 protsenti kogu võrgust on avatud ilmastikumõjudele, võivad tugevast tuulest murduvad puud, äike ning jäide põhjustada elektrikatkestusi. Näiteks olid 56 protsenti Elektrilevi võrgus toimunud riketest tingitud ilmastikust. Hetkel on ilmastikukindlaid liine hinnanguliselt 44 protsenti. Selleks, et kliendil energiavarustus ei katkeks, tuleks paljasjuhtmelised õhuliinid vahetada maa- ja õhukaablite vastu. Täna on Elektrilevi võrgus veel ligi viiendik seadmeid, mis on ületanud optimaalse eluea, milleks on 40 aastat.
Võrgu vananemine tuleneb sellest, et 1980. ja 1990. aastatel sai Elektrilevi rahapuudusel teha eelkõige hädapäraseid remonttöid ning võrgu uuendamise investeeringutes tekkis paus. Ka 2000. aastate alguses oli võrgutasu madal, kuid võrku sai siiski hakata uuendama ja amortiseerunud liine ning alajaamu välja vahetama. Uuendamisvõimalused jäid paraku alla võrgu vananemistempole ja seetõttu kvaliteet langes. Elektrilevi juhatuse esimehe Tarmo Mere sõnul oli 2012. aasta investeeringute poolest hea aasta. Teeniti 45 miljonit eurot puhaskasumit, dividende ei jaotatud ning kogu summa investeeriti võrgu uuendamisse. “Võrgu kvaliteet paraneb ja saame 1990. aastate puudujääke likvideerida,” lisas Mere.
Võrkude uuendamine
Võrku saab võrguettevõtja uuendada laenu või võrgutasust laekuva raha arvelt. Kuid näiteks aastatel 2005-2011 tõusis võrgutasu vaid neli protsenti, samal ajal kui tarbijahinnaindeks kasvas 28 protsenti. Seega võrgutasu reaalväärtuses odavnes ning investeerimismahud jäid alla võrgu normaalsele uuendamisvajadusele.
2011. aastast õnnestus Elektrilevi võrgutasu tõsta ja saada rohkem vahendeid võrgu uuendamiseks. Tuuli Sokmanni sõnutsi on juba praegu näha ka esimesi märke elektrivõrgu kvaliteedi paranemisest – võrgus hakkab rikete hulk ja katkestuste kestus tasapisi vähenema.
“Nii, nagu vahepealse investeerimispausi tagajärjed ei andnud tunda kohe, võtab ka kvaliteedi tajutav paranemine aega,” selgitas Sokmann.
Võrguettevõtja on silmitsi mitmete probleemidega. Kindlasti on tarbijatel ootusi rohkem, kui võimaldab võrguettevõtjal kasutada olev raha. Elektrilevi juhatuse esimehe Tarmo Mere arvates seisab võrguettevõtja silmitsi justkui lapitekiga. Nii palju on erinevaid motiive – kelle majapidamises on pingekvaliteedi probleemid, kes kogevad sagedasi elektrikatkestusi. Maaomanikud peavad oma maal nägema seal segavalt looklevaid liine. Samas peab energiaettevõte tegelema võrkude ülevõtmise, elektrivõrguga liitujate ja ohutuse tagamisega. Kuna otsustamisel lähtutakse ühiskondlikust kogukasust, ei saagi kõik kliendid korraga rahulolevad olla.
Kui 2011. aastal oli Elektrilevi võrgus 27 895 riket, mis tekitasid majapidamise kohta aastas keskmiselt 2,13 elektrikatkestust, siis mullu rikete arv langes, keskmiselt esines 1,92 elektrikatkestust kliendi kohta. Kiirenenud on rikete likvideerimise aeg – mullu tõi Elektrilevi kliendile voolu tagasi keskmiselt 96 minutiga, samal ajal kui aasta varem oli keskmine näitaja 179 minutit. 51 protsendil klientidest likvideeris Elektrilevi elektrikatkestuse vähem kui tunniga ning 75 protsendil kahe tunni jooksul. “Kui me ei jõua korraga kõiki vanu õhuliine korda teha, siis peame olema võimelised rikked kiiresti kõrvaldama,” selgitas Tarmo Meri.
Võrgutasude suurenemine
Tänu 2011. aastal suurenenud võrgutasule, on Elektrilevi saanud investeerimismahtusid mitmel viimasel aastal järjest kasvatada. Koos investeeringutega on kasvanud ka võrgu uuendamise maht – 2010. aastal uuendati kogu võrgust 1,3 protsenti, 2011. aastal 1,5 protsenti ja eelmisel aastal 1,8 protsenti.
Investeeringute prioriteediks on vananeva elektrivõrgu uuendamine ning võrgu ilmastikukindluse suurendamine maa- ja õhukaablit paigaldades. 1750 ehitatud liinikilomeetrit on ligi 40 protsenti rohkem kui aasta varem ning kasv on saavutatud eelkõige lisandunud õhukaabli mahtudega. Kaasaegne õhukaabel võimaldab võrku jõudsamalt uuendada ja seega elektrikatkestusi kiiremini vähendada liinidel, mis varustavad hõredamalt asustatud piirkondi. Tiheasustusega ja metsa poolt ohustatud aladel kasutab Elektrilevi võrku uuendades enamasti maakaablit.
Kaugloetavad arvestid tulevad aprillis
Eestis on võetud eesmärgiks minna üle tarbitud elektrikoguste kauglugemisele. See soodustab elektri säästlikku kasutamist ja lihtsustab ka avatud elektrituru toimimist, kus elektri hind iga tund muutub. Võrgueeskirja järgi peavad Eestis kõik tavalised arvestid olema 2017. aastaks kaugloetavatega asendatud. Suurema kui 63-amprise peakaitsmega tarbimiskohtades on uued nutikad arvestid paigas juba 2013. aastast.
Elektrilevi sõlmis 2012. aasta juulis lepingu rahvusvahelisel riigihankel edukaks osutunud pakkuja Ericsson Eestiga kaugloetavate arvestite ja vastava lugemissüsteemi tarneks. Leping hõlmab kõik vajaliku alates arvestitest koos nende paigaldusega ligi 620 000 mõõtepunkti kuni vajalike infotehnoloogiliste liidesteni.
2012. aasta lõpus alustas Elektrilevi pilootprojekti kaugloetavate arvestite paigaldamiseks, mille käigus pandi paika enam kui 5 300 arvestit. Pilootprojekti eesmärk oli testida arvestite paigaldamist erinevates tingimustes ning täiendada vajadusel protsesse, et edaspidine arvestivahetus võimalikult ladusalt toimiks. Et projekt võimalikult säästlikult läbi viia, arvestab Elektrilevi paigalduse järjekorra valikul seniste arvestite taatlustähtaegasid.
Kaugloetavate arvestite masspaigaldus üle Eesti algab aprilli alguses.
i
MARGE TASUR
