Esiteks tunnevad kohalikud kõige paremini liine ja leiavad võimalikke rikkekohti kiiremini. Teiseks suudavad nad suure koguse puude liinile langemisel kutsuda lisaks appi kohalikke saemehi, et saaksid puud katki saagida ja traadid kätte.
?Eesti Energia pole operatiivteenistus, tal ei saa ka kunagi olema nii palju ressursse, millega kriisiolukorras toime tulla. Kui saaksime kohalikud elektrikud ja saemehed appi, vähendaksime elektrita oleku aega maakonnas,? väitis Jõgevamaa kriisikomisjoni juht maavanem Aivar Kokk.
Tema sõnul pakkus Jõgevamaa Päästeteenistus energiafirmale abi, kuid seda ei võetud vastu. Päästeteenistuse mehed olid veel teisipäeval valmis 3-4 brigaadiga appi minema, kokku oli meil võimalik välja saata kuni kaheksa meest. Eesti Energial polnud rikkeid kõrvaldavaid liinielektrikke, keda saata lisaks saemeeste brigaadidega koos välja.
Miks energiafirma ei võiks sõlmida nende elektrikega lepinguid, kus oleks kirjas, millised piirkonnad jääksid nende vastutusalasse?
Kui energiafirma teaks, et päästeteenistus saab näiteks viis saemeeste brigaadi välja panna, ja kasutada liinitöödel näiteks kümmet maakonnas tegutsevates elektrifirmades töötavat pädevat meest, oleks see tõhusaks abiks.
Maavanem pakkus ka välja, et kui elektrikud vajavad liinitöödeks spetsiaalset koolitust, peaks selle tegema Eesti Energia.
Põltsamaa piirkonnas osaliselt midagi taolist ka rakendati, väljas olid enamasti saemehed. ?Usaldusväärsed firmajuhid istusid Eesti Energia kontoris ja saatsid oma mehi kindlate liinide juurde tuulemurdu saagima. Kui meestel töö tehtud, helistasid nad firmajuhile tagasi ja said uue korralduse. Teadaolevad rikked saab nii kiiremini kõrvaldada,? tõdes Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots.
Rikkeid saaks pimenedes otsida ka operatiivautode prozektorite valgel, sest paljud liinid on teede ääres. Paraku on maakonnas taolisi autosid vähe.
Omavalitsusjuhid peaksid suhtlema piirkonnajuhtidega
Kui õnnetus on juhtunud, peab saama selgust, kui ulatuslik see on. Kõige rohkem häiris Jõgevamaa omavalitsusjuhte, et Eesti Energiaga polnud võimalik ühendust saada. Puurmani vallavanem Rein Paap ütles, et pühapäeval oleks võinud pool päeva rikketeadete numbril muusikat kuulata. ?Kuidas ma saan energiafirmale edasi anda, et kogu vald on elektrita?? küsis Paap.
Tema hinnangul võiksid maakonnad jätkuvalt suhelda energiafirma piirkonnajuhtidega, keda nad väga hästi tunnevad ja kes omakorda tunnevad ka kohalikke ettevõtjaid ning omavalitsusjuhte. Mingi kanal peab omavalitsusjuhtidel olema, et veidigi infot saada.
Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots ütles, et korra või paar aasta jooksul peaks energiameestega kokku saama, et kõik oleksid tuttavad ja saaksid omavahel rääkida.
Igasse asulasse vähemalt üks generaator
Kõik voolukatkestuste põhjustajad olid vähemalt Puurmani vallas samad, mis 2001. aasta juulitormi ajal. ?Kui elektriliinide aluseid on küll puhastatud, kuid mitte puu pikkuselt, pole ka mõtet kiruda, et jälle samad probleemid, sest järgmine puu murdub kergemini kui esimesed ja liin kannatab uuesti,? tõdes Paap.
Vooluta olekut saaks leevendada seegi, kui igas suuremas keskuses oleks vähemalt üks generaator. Juba praegu on paljud farmid, aga ka tavalised majapidamised ning korteriühistud hakanud varuma generaatoreid. Kui need tööle saada, töötaksid pumbajaamad ning vesi ei külmuks ära. Igal omavalitsusel peaks olema 10-15- kilovatine generaator, et vähemalt side toimiks ja veepumbad töötaksid.
Info kindla raadiojaama kaudu
Jõgevamaal pole paraku oma raadiojaama, seega peaksime mõne kõikjal maakonnas kuulda oleva raadiojaamaga kokku leppima, et meie inimesi puudutavaid teateid saavad inimesed kuulata just sealt.
Enne peaks ajalehes inimesele teada andma, et informeerime neid just selle raadiojaama kaudu.
Kui majapidamises pole patareidega töötavat raadiot või autot, kus vajadusel saaks raadiot kuulata, on muidugi väga raske teateid edasi anda.
Paraku selgus Vooremaa korraldatud ümarlauas, et inimesed pole enda jaoks selgeks teinud, mida tähendab kriisiolukord. Tuleks varuda vähemalt paari-kolme päeva toit ning joogivesi ja püsida kodus. Kui on korraldus mitte välja tulla, siis pole mõtet minna kuhugi uudistama. Ühel hetkel võib kasvõi mõni puu auto peale kukkuda ja tulemus on väga traagiline, nagu jaanuaritormi ajal Taanis juhtus.
Koolidesse kriisikoolitus
Juba 1994. aastast on päästeamet teinud haridusministeeriumile ettepanekuid võtta õppeprogrammi ka elementaarne kriisikoolitus. Selle asemel on nüüd riigikaitse alased õppused.
?Ma ei saa aru, miks 2005. aastal pole riigikaitse programmis õpetust, kuidas tsiviilolukordades toimima peaks. Kui me kodanikukoolitusega hakkama ei saa, siis võime mistahes raadiojaamas rääkida, et meil tuleb torm. Keegi nagunii midagi teha ei oska, sest me pole inimesi koolitanud, kuidas nad toimima peaksid, mida tuleks varuda, kuhu peaks minema, millest eemale hoidma,? nentis Jõgevamaa päästeteenistuse direktor Jüri Alandi. Tema hinnangul ei oska inimesed praegu ka hädaabitelefonile infot anda.
Lõuna Politseiprefektuuri Jõgeva konstaablijaoskonna vanemkonstaabli Helmer Halliku kinnitusel käivad kohalikud konstaablid koolides esinemas ja peaksid ka lastele kriisiolukorras käitumise juhiseid jagama.
Jõgevamaa päästeteenistus on juba 1996. aastast käivitanud koolinoortele õppuse ?Kaitse end ja aita teist?, kus räägitakse elektri, gaasi ja veega juhtuda võivatest õnnetustest, politsei ning päästjate tegevusest. Kõnealuse liikumisega on haaratud enamik maakonna koole.
Maakond saab uue kriisikava
Tormi ajal selgus ka, et maakond vajaks ühtset kriisikava, kus on väga täpselt kirjas, kes mille eest vastutab ja milliseid ressursse käsutab ning kust ta neid saab. Tänavu peaks päästeteenistuse abiga valmima maakonna riskianalüüs. ?Kui riskid on teadvustatud, saame koostada hädaolukorra lahendamise plaani. Samuti saame kaardistada kõik ressursid ? kus asuvad kraanad jne. Selles plaanis on lisaks omavalitsuste riskidele hinnatud ka Eesti Energia, Elioni, mobiilsideoperaatorite, kaitsejõudude ja politsei riskid. Kui plaan on olemas, on meil tunduvalt lihtsam ja kergem riskidega toime tulla,? rääkis Jõgevamaa päästeteenistuse direktor Jüri Alandi.
Jõgevamaa kriisikomisjoni juures tegutsevas kriisireguleerimise meeskonnas on tehtud eraldi komisjonid, kus iga komisjoni juht tegeleb oma valdkonna võimaliku kriisiga. Kui see kava kinnitatakse, teeb iga omavalitsus endale samasuguse meeskonna. Võimaliku õnnetuse korral omavalitsuse territooriumil liitub maakonna kriisireguleerimise vastava ala meeskonnaga kohe ka omavalitsuse vastava komisjoni liige.
Seni on Jõgevamaa Päästeteenistus valmis saanud Põltsamaa piirkonna riskianalüüsi. Jõgeva linnapea Viktor Svjatõsevi sõnul on nemad samuti asunud oma riskianalüüsi ja hädaolukorras tegutsemise kava koostama.
Helmer Halliku kinnitusel ei esinenud Jõgevamaal tormi ajal ja sellele järgnevatel päevadel õnneks marodööritsemise juhtumeid, ainult Põltsamaa piirkonnas varastati äsja üles pandud elektriliini traat.
Jõgevamaad on tabanud tõsine torm paari-kolme aasta tagant, eelmine suur elektrikatkestuste põhjustaja oli 2001. aasta 16. juuli äikesetorm.
HELVE LAASIK
