Mida lähemale jõuab aastanumber 2013, seda enam kerkib päevakorrale küsimus elektrituru avanemisest. Mitmel pool Eestis on sellel teemal asjatundjad inimestele infot ja nõuandeid käinud jagamas. Nii oli see ka mõni aeg tagasi Pajusi külamajas.
i
Eesti Energia konsultant Vladimir Malkov, Ilmatsalu klienditeeninduse töötaja Tiina Rohtmets ja Eesti Energia Jõgeva esinduse konsultant Reeda Kukke kohtusid Pajusi külamajas sealsete elanikega. Kohtumine sai teoks Pajusi külaseltsi traditsioonilise vestlusringi raames.
Pajusi Külaseltsi juhatuse liikme Aili Soolepa sõnul teavad inimesed elektrituru avanemisega seotud probleemidest kahjuks vähe. “Elektrituru avanemisega seotud küsimustest me ei tea suurt midagi. Ühed räägivad üht, teised teist. Kui me kuuleme nüüd infot otse Eesti Energia töötajatelt, siis ehk oskame ka ise enda jaoks vajalikke otsuseid langetada. Aega on selleks ju nii vähe jäänud,” rääkis Aili Soolepp.
Euroopa Liidu nõue
Vladimir Malkov lausus, et paljude arvates on elektri vabaturu idee välja mõelnud Eesti Energia töötajad, tegelikult see nii ei ole. Avatud elektriturg tuleneb Euroopa Liidu nõuetest. Vabaturu arvestus elektrihindade juures puudutab tegelikult ühte kolmandikku elektriarvest.
Nii on klientide elektriarvetel kirjas elektriteenus, võrguteenus ja riigimaksed. Riigimaksed omakorda sisaldavad taastuvenergia tasu, aktsiisi ja käibemaksu. Järgmise aasta alguses muutub ainult elektrienergia hind, ülekande ehk võrgutasu ja riigi poolsed maksed jäävad endiseks. Vladimir Malkov ütles, et temale teadaolevalt taotleb elektrilevi praegu võrgutasude muutmist, milleks on ka nõusolek saadud. Aga võrgutasu muutub väga vähesel määral.
Alates 2013. aasta 1. jaanuarist tulevad Eestis elektriturule ka teised elektrimüüjad. Need on Elektrum AS, 220 Energia OÜ, mis põhineb enamjaolt Eesti ja vähesel määral Soome kapitalil, Imatra Elekter AS ehk endine Fortum AS, mis põhineb Soome kapitalil. Malkovi sõnul peaks lisanduma veel üks või kaks elektrienergia pakkujat, kuid nende kohta ta täpsemat infot ei oma.
Võrguteenus jääb jätkuvalt Elektrilevi kätte ja säilitab monopoolsuse, sest ükski elektrienergiat pakkuv firma ei hakka endale ülekandevõrku ehitama.
Kasutusele võetakse kaugloetavad arvestid
Kõikide elektritarbijate andmed koondatakse ühtsesse andmebaasi, mida hakkab haldama põhivõrk ehk Elering. Kui inimene soovib saada lepingupakkumist, siis peab ta andma nõusoleku selleks, et see lepingupakkuja pääseb tema elektrienergia tarbimise andmete juurde ehk täpsemalt Eleringi andmebaasi.
Kui klient soovib saada pakkumist Eesti Energialt, siis annab ta oma nõusoleku andmetele ligipääsuks Eesti Energiale, kui Elektrumi käest, siis tuleb anda vastav nõusolek Elektrumile.
Kui klient on andnud nõusoleku andmetele ligipääsuks Eesti Energiale ja otsustab seejärel ümber ning soovib saada pakkumise Elektrumilt, siis tuleb tal anda nõusolek andmetele ligipääsuks ka Elektrumile. Vladimir Malkovi sõnul on elektriarvestite osas olukord selline, et aastaks 2017 tuleb kõik arvestid vahetada kaugloetavate tunnipõhiste arvestite vastu. Sellistest arvestitest jõuavad iga tunni jooksul andmed kliendi tarbitud elektrienergia kohta üldisse andmebaasi.
Nii pole kaugloetavate arvestite kasutuselevõtmise järel kliendil oma elektrinäitu enam vaja teatada, küll aga saab ta oma arvestilt ise näitusid jälgida. Ka päevased ja öised tariifid ehk põhi- ja ajatariifid jäävad endiselt alles. Nende tarbijate jaoks, kes oma eluruumide kütmiseks elektrienergiat kasutavad, on Eesti Energial hetkel olemas küttepakett. Alates2013. aasta 1. jaanuarist kaovad EE elektripakkettides ära ampritasud.
Uus kliimapakett tõstab põlevkivielektri hinda
Vladimir Malkov lausus, et inimeste kahtlused, nagu tõuseks elektrienergia hind turu avanemise tõttu, ei vasta tõele. Konsultant märkis, et tegelikult võib suletud elektrituru tingimustes elektrienergia hind isegi rohkem tõusta kui avatud turu korral. Elektrienergia hinna tõusu avatud turul põhjustas elektrituru avanemine Eestis ja uue kliimapaketi jõustumine Euroopa Liidus. Uue kliimapaketi jõustumine tõstab põlevkivist toodetava elektrienergia hinda. Tulenevalt uuest kliimapaketist ,ei saa Eesti riik ELilt enam tasuta CO2 kvoote.
Ühe tonni põlevkivi põletamisel eraldub umbes üks tonn CO2. Põlevkivist toodetava elektrienergia hinnast moodustab enamiku tooraine hind. Praegu maksab tonn põlevkivi umbes 10 eurot. Sellest toodetakse 850-900 kilovatt-tundi elektrienergiat. Narva Elektrijaamas toodetud elektrienergia hind on 2,9 senti kilovatt-tunni kohta. Ühe kilovatt-tunni elektrienergia hinnast moodustab 1,1 senti põlevkivi hind. Näiteks kui ühe tonni CO2 hind tõuseks 30 euroni, siis see tõstaks elektrienergia hinda kolm senti kilovatt-tunni kohta. See omakorda tähendaks, et praegu Narva Elektrijaamas toodetava elektrienergia hind kasvaks 2,9 sendilt 5,9 sendile kilovatt-tunni kohta.
Nii oleks võinud Malkovi sõnul juhtuda elektrienergia hinnaga suletud elektrituru tingimustes. Samas, kui vaadata praegusi avatud elektrituru pakkumisi, siis erinevused hindades on pakkujate vahel väga väikesed.
Paberkandjal elektriarve ei kao
Teatavasti hakkab vabaturul kujunev elektrienergia hind sõltuma börsihindadest. Börsihind tähendab elektriturul pakutava elektrienergia hulgihinda käibemaksuta, mille määrab ära elektri tootmise ja nõudluse vahekord.
Samas ei moodusta Põhjamaade elektriturg Nord Pool Spot ühtset hinnapiirkonda. Nii näiteks on kogu Rootsi riik jagatud elektrituru mõttes piirkondadeks, kus elektrienergia hinnad võivad olla erinevad.
Vladimir Malkov lausus, et Eestis toodetakse hetkel elektrienergiat rohkem, kui tarbitakse ja seetõttu müüakse elektrit ka riigist välja. Lätis seevastu ei toodeta nii palju, kui tarbitakse.
Pajusi rahvas päris Eesti Energia esindajatelt selle kohta, kas edaspidi ikka elektriarve paberkandjal kliendile saadetakse või ei. Vladimir Malkov ütles, et praegu küll ei ole ette näha paberkandjal elektriarvete kadumist. Kui selles osas peaks kunagi midagi muutuma, siis antakse sellest kindlasti eelnevalt teada. Samuti tunti huvi selle vastu, kas elektrienergia ostmiseks telefoni teel sõlmitud lepingu kohta tarbijale ka mingi dokument saadetakse. Konsultant ütles, et paari-kolme päevaga peaks telefoni teel sõlmitud lepingu kohta jõudma kliendini ka kirjalik kinnitus lepingu kohta. Samas on telefoni teel sõlmitud lepingul see eelis, et sellest võib 14 kalendripäeva jooksul lahti öelda. Kui lepingu sõlmimine saab teoks klienditeeninduses ja klient annab sellele oma allkirja, siis sõlmitud lepingust enam taganeda ei ole võimalik.
(Järgneb neljapäevases Vooremaas)
i
TOOMAS REINPÕLD
