Selle aasta 22. jaanuaril jõustunud elektrituruseaduse muudatus võimaldab toetada maapiirkondades elavaid inimesi, kelle majapidamises puudub elekter.
Samal päeval hakkab kehtima ka vastav määrus, mille alusel saavad inimesed valla- ja linnavalitsustele vastavasisulisi taotlusi esitada. Taotlustingimuste ja menetluskorra kohta saab täpsemat teavet siseministeeriumi kodulehelt ja kohalikelt omavalitsustelt.
Vajadus seni kehtinud seadust muuta tuleneb sellest, et meie arenenud infoühiskonna ja tehnoloogiaga riigis elab peresid, kes peavad kodus toime tulema elektrita. Juhtmed on seinal, aga särtsu pole sees. Need on näiteks kodud, kust segastel aegadel elektriliinid varastati. Ehkki elekter võeti Eestis kasutusele juba 126 aastat tagasi, pole see tänaseks veel kõigile kättesaadav.
Ei ole normaalne, et põlises talukohas elav pere peab aastaid hakkama saama ilma elektrita. Selliste kodude probleem oli aga siiani lahenduseta, sest asulatest kaugele jäävasse metsatallu liini vedamine on kallis ja käib enamikele peredele üle jõu.
Kõige enam vajab toetust ligikaudu sada hajaasustusaladel elavat peret.
Lastega pered ennekõike
Sel aastal on toetusteks kavandatud 27 miljonit krooni ja sellest saavad toetust kõigepealt lastega pered. Perekondi, kus lapsed majas, aga elektrit pole, on 14.
Toetusesüsteem on üles ehitatud nii, et taotleja ise maksab liitumistasust kümme protsenti, kui summa jääb alla 200 000 krooni, ning ühe protsendi summalt üle 200 000. Minimaalne omafinantseeringu summa on 10 000 krooni.
Taotluste esitamise esimese vooru tähtaeg sel aastal on 1. aprill ning teine taotlusvoor lõpeb 15. oktoobril. 2010. aastal saab taotlusi esitada 1. aprillini.
Taotlemise tingimused on seatud nii, et abi jõuaks eelkõige nendeni, kes seda kõige enam vajavad. Kindlasti ei soovi riik asuda toetama kinnisvaraäri. Selle programmi raames ei anta raha ka elektri viimiseks suvilatesse.
Et elu maal püsiks
Kõrvaltvaataja võib küsida, milleks kulutada mitukümmend miljonit krooni riigi raha, et suhteliselt väike hulk inimesi saaks elada seal, kus olulisim infrastruktuur puudub. Vastus on väga lihtne – sest see on riigi soov ja huvi, osa regionaalpoliitikast. Põlistalude ja -külade säilimine on osa elu säilimisest maal. Uus toetus tagab loodetavasti, et sadakond peret ei otsusta linnaelu kasuks sel põhjusel, et neil oma maal asuvas elumajas elektrit pole. Samal põhjusel toetab riik kodusid, kus on probleeme puhta veega. Suvel alanud hajaasustuse veeprogramm on käivitunud hoogsalt ja rakendunud juba 165 omavalitsuses.
Eestis on praegu tuhandetes projektides ringlemas miljardeid kroone Euroopa toetusraha. Need on aga enamasti mõeldud suurteks investeeringuteks omavalitsustele, ettevõtetele, asutustele. Mul on väga hea meel, et oma kodanikelt kogutud maksukroone kasutades paneb riik tähele just perede igapäevamuresid.
SIIM KIISLER, regionaalminister
