|
|
Kui Euroopa Komisjon tunnistab Põltsamaa hüdroelektrijaama kinnistu omaniku Loveko OÜ riigiabi saajaks, võidakse ümber vaadata ka Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) poolt Põltsamaa linnale kalapääsla rajamiseks ja paisu renoveerimiseks antud toetuse suurus, mis võib linnale senise seitsme tuhande euro asemel minna maksma kuni 800 000 eurot. |
KIK on juba teatanud Lovekole, et hüdroenergia tootmisega taasalustamine võib olla vastuolus kehtivate määruste ja seadustega. KIK-i seisukohale viidates keeldus Põltsamaa linn möödunud aasta detsembris igasugusest koostööst Lovekoga seoses linnale kuuluva paisu kasutamisega hüdroenergia tootmiseks.
Põltsamaa linnapea Jaan Aiaotsa sõnul on Loveko praegu tõesti fakti ees, et kui jääb kehtima viie aasta piirang paisu ärilistel eesmärkidel kasutamisele, siis ei saa linn paisu lüüse avada.
Ettevõtjale on olukord absurdne
“Kinnistu ja elektrijaama omanik on läbi advokaadibüroo Glimstedt pöördunud nii Põltsamaa linnavalitsuse, KIKi, rahandusministeeriumi kui keskkonnaministeeriumi poole küsimusega, miks Põltsamaa linn ei ava lüüse, kui neil hüdroelektrijaam ükskord valmis saab.
“Elektri tootmine paisul võib tekitada olukorra, kus Põltsamaa linn on riigiabi andja elektri tootjale ning projekti toetusmäär ei saa sel juhul enam olla 100 protsenti,” selgitas linnapea. “Seega vajab vastust küsimus, kas antud olukorras on tegemist riigiabiga.”
Kaasatud on mitmed riigiasutused ja eraettevõtted
Arutellu on juba kaasatud erinevad riigiasutused ja eraettevõtted ning rahandusministeerium on teinud järelepärimise Euroopa Komisjonile, kelle pädevuses on selles küsimuses lõpliku seisukoha võtmine.
Möödunud reedel toimunud kõigi osapoolte kohtumist kommenteerides sõnas linnapea, et seal esitati palju küsimusi, kuid suuremale osale neist ei olnud veel vastuseid. “Samas on kõigi osapoolte huvides, et küsimus saaks võimalikult kiiresti lahendatud,” lisas Jaan Aiaots. “Ootame ära, milline on Euroopa Komisjoni vastus.”
“Kui Põltsamaa linna osa kalapääsla projekti rahastamisel läheb ümbervaatamisele, siis kui lugeda määrusi ja nende tõlgendusi, võib see summa olla kuni 800 000 eurot,” ütles linnapea Jaan Aiaots, rõhutades sõna “kuni”.
Põltsamaa linnavolikogu teisipäevasel istungil andis linnapea Jaan Aiaots ka volikogu liikmetele ülevaate probleemidest, mis seoses Põltsamaa hüdroelektrijaama taastamisega päevakorda on kerkinud.
Ärilistel eesmärkidel paisu kasutada ei tohi
Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) rahastas möödunud aastal Põltsamaale kalapääsla rajamist ning paisu renoveerimist 1,6 miljoni euroga, Põltsamaa linna osa projekti rahastamisel oli suurusjärgus 7000 eurot. Praktiliselt 100 protsendi ulatuses toetati projekti tingimusel, et renoveeritavat paisu ei kasutata viie aasta jooksul projekti valmimisest ärilistel eesmärkidel, sealhulgas elektri tootmiseks.
2010. aasta 25. oktoobril esitas Põltsamaa linnavalitsus KIKile toetusetaotluse projektile “Põltsamaa linna paisu renoveerimine ja kalapääsu rajamine”, mis rahuldati 2011. aasta 10. märtsil. Taotluse esitamise ajal kuulus hüdroelektrijaama kinnistu Eesti Energiale ning neile oli Keskkonnaamet väljastanud vee-erikasutusloa, mille kohaselt lubati hüdroelektrijaama taastamis- ja rekonstrueerimistööd (äravoolukanali süvendamine, kaldatugevduste ja pealevoolukanali taastamistööd, teenindusplatvormi paigaldamine, turbiini paigaldus jne) ning hüdroelektrienergia tootmine Põltsamaa linnas Põltsamaa jõel.
Eesti Energia müüs jaama Lovekole
2012. aasta sügisel müüs aga Eesti Energia Põltsamaa hüdroelektrijaama kinnistu ja hoone enampakkumise teel Eestis registreeritud, kuid lätlastele kuuluvale Loveko OÜ-le. Ostu-müügileping sõlmiti 2012. aasta 31. oktoobril ning kuu aega hiljem vormistas Keskkonnaamet Eesti Energiale väljastatud vee erikasutusloa Loveko nimele.
2013. a juunis-juulis väljastas Põltsamaa linnavalitsus Lovekole ehitusloa hüdroelektrijaama hoone rekonstrueerimiseks ning Põltsamaa paisu osade (veehaarde- ja äravoolukanalite) rekonstrueerimiseks ning augustis algasid ka renoveerimistööd. Loveko juhatuse liige Rolands Krasts avaldas siis lootust, et hüdroelektrijaama hoone valmib 2014. aasta juuni lõpuks ning paigaldatavast 185 kW võimsusega turbiinist piisab, et katta ära Põltsamaa linna vajadused tänavalgustuseks. Esile kerkinud probleemid on nihutanud jaama valmimise tähtaega mõne kuu võrra edasi.
i
MATI ALEV
