Juunis tegi tarbijahinnaindeks pärast suhteliselt väikseid muutusi paaril eelneval kuul taas veidi kiirema spurdi üles. Kuine inflatsioon kiirenes juunis eelmise kuu 0,2 protsendilt 0,5 protsendini. Peasüüdlane selles oli elektrihinna tõus. Muudes komponentides mingeid erilisi muutusi toimunud ei ole. Sama hinnatõusu tõttu kiirenes ka aastainflatsioon 3,8 protsendini.
Elektri puhul ei ole tõenäoliselt tegemist püsiva hinnatõusuga, vaid seoses sellest aastast kehtima hakanud börsihinna süsteemiga on hind kõikuvam kui varem, suurendades nii ka tarbijahinnaindeksi kõikumist. Elekter on kogu käesoleva aasta inflatsiooni märksõna, see oli peamine inflatsioonitegur aasta alguses ning jääb selleks ka aasta lõpus. Vaevalt on tarbijad jõudnud aasta alguse elektrišokist veidi toibuda, kui elektri hind taas veidi “särtsu” annab. Kas see lööb tarbijad pikemaks ajaks uimaseks, näeme juba järgmisel kuul.
Kuna Eesti elektriturg on noor ja vähearenenud, ei toimi see veel päris hästi ning aeg-ajalt esineb äärmuslikke turumoonutusi. Seetõttu ei saa välistada ka keskmisest kõrgema elektrihinna püsimist. Kuuldavasti mõtlevad reguleerijad välja plaane, kuidas vabaks lastud, aga vabaduses veel mitte käituda oskavale elektriturule taas päitseid pähe panna, et hinda ikkagi mõistlikkuse piirides hoida.
Eluasemekulude märgatav suurenemine (11,9 protsenti) annab tarbijate rahakotis tugevalt tunda, sest see moodustab tarbijakorvist päris suure osa. Väiksema osakaaluga ja vähem märgatav on tervishoiuteenuste kallinemine, mis on oma aastase hinnatõusuga kohe eluasemekulude järel teisel kohal, kuigi pea kaks korda väiksema kasvuga (6,8 protsenti). Tervishoiuteenuste sellist kallinemist pole toimunud juba aastaid. Streikidega saavutatud palgatõusudeks tuleb tervishoiusektoril üha enam raha leida ka otse tarbijate taskust.
Tarbijate õnneks tasakaalustab kõrge elektrihinna mõju kütusehindade jätkuvalt madalam tase võrreldes eelmise aastaga. Viimaste kuude jooksul on see üsna stabiilsena püsinud.
Hinnamuutuste mõju on märgatav ka tarbimisnumbrites. Mais jõudis jaekaubanduse kasv taas seitsme protsendi peale, kuhu ma seda aasta algusest saadik ka oodanud olen. Aprillis jäi jaekaubanduse kasv ajutiselt veidi väiksemaks, mis võib olla seotud turistide arvu väga järsu vähenemisega aprillis. See jäi tõenäoliselt ajutiseks nähtuseks.
Juunis tarbijate kindlustunne kahanes. Tarbijabaromeetri kohaselt pole see siiski seotud hindadega, vaid kindlustunde komponentides on toimunud muutus ainult ootustes üldise majandussituatsiooni suhtes järgnevatel kuudel. Viimaseid makronumbreid vaadates võib aga arvata, et kindlustunne varsti taas tõuseb. Viimasel ajal on positiivseid uudiseid tulnud isegi eurotsoonist, Eestist rääkimata.
Veidi pikemas perspektiivis on jaekaubanduse kasvutingimused jätkuvalt soodsad. Ka inflatsioon peaks järgmisel kuul taas veidi alanema.
Suuremaid oste pole tarbijatel plaanis teha. Uusi autosid müüakse vähe. Turuosalised väidavad ka, et noorte inimeste soov kinnisvara osta olevat vähenenud. Selle asemel ostetakse veidi rohkem väiksemaid asju, mis kajastub üldises jaekaubanduse käibes.
Ka tööstusel läheb maikuu seisuga suhteliselt hästi. Tööstustoodangu kasv on viimase aasta jooksul pidevalt paranenud. Mais ulatus see kuue protsendini. Eriti silmapaistev oli ekspordi 12-protsendine kasv. Ning kuna isegi eurotsooni tööstuse ostujuhtide indeks näitab juba veidike paranemist, siis tõotab olukord lähikuudel tulla vähemasti stabiilne, kui mitte veidi parem.
Tööstustoodangu kasvust pole siiski kõik sektorid siiani osa saanud. Kasvu veavad elektroonika- ning kemikaalitööstus. Veidi vähem on kasvanud toiduaine- ja puidutööstus, andes siiski olulise panuse üldisse kasvu.
i
RUTA ARUMÄE, SEB majandusanalüütik
