Elanike kultuuritarbimine on hakanud pärast majanduskriisi taastuma

Kui aastatel 2009−2010 Eesti kultuuriasutustes käivate 20−64aastaste elanike hulk võrreldes majanduskiirise eelse 2007. aastaga vähenes, siis 2011. aastal hakkas see taas suurenema.

Kui kriisiaastatel muutus kõige populaarsemaks kultuuriasutuseks muuseum, kus käis 59 protsenti 20−64aastastest elanikest, siis 2011. aastal said oma koha tagasi elava esituse kunstid ehk teatri-, ooperi- ja tantsuetendused ning kontserdid. Statistikaameti andmetel käis mullu 37 protsenti inimestest vaatamas spordivõistlusi, 52 protsenti kinos, 59 protsenti muuseumis või kunstinäitusel ja 64 protsenti teatris, ooperis, tantsuetendusel või kontserdil.</p>

Kõige paremini on läinud muuseumidel, sest muuseumiskäijate hulk kasvas ka kriisi ajal. Kui võrrelda 2011. aasta muuseumiskäijate hulka 2009.−2010. aasta omaga, siis üldine tase on jäänud samaks ja rohkem see kasvanud ei ole. Veidi on aga suurenenud muuseumis käivate meeste ja noorte osatähtsus.

Kinoskäivate inimeste arv, mis vahepeal vähenes kolm protsendipunkti, on võrreldes kriisieelse ajaga kasvanud koguni 11 protsendipunkti.

Spordivõistlustel käis 2009.–2010. aastal kuus protsendipunkti vähem inimesi kui 2007. aastal, kuid 2011. aastal kasvas nende hulk tagasi kriisieelsele tasemele.

Kõige enam vähenes majanduskriisi ajal nende inimeste osatähtsus, kes käisid teatris, ooperis, tantsuetendustel või kontsertidel. Aastatel 2009−2010 oli neid koguni 22 protsendipunkti vähem kui kaks aastat varem. 2011. aastal aga suurenes nende osatähtsus taas. Kuigi neid inimesi oli mullu endiselt neli protsendipunkti vähem kui 2007. aastal, on see siiski selge märk sellest, et elanikel on toidukulutuste kõrval üha enam võimalusi kulutada ka kultuurile ja meelelahutusele.

2011. aastal oli Euroopa kultuuripealinn Tallinn. See oli kahtlemata üks põhjusi, miks kultuuri­asutused ja -sündmused pälvisid enam tähelepanu ja inimesi.

Kultuuriasutustes käimise võrdluses on kasutatud 20–64aastaste andmeid kolme uuringu põhjal: täiskasvanute koolituse uuring, mis toimus 2007. ja 2011. aastal, ning ajakasutuse uuring, mis toimus 2009. aasta lõpus ja 2010. aasta alguses. Ajavahemik 2009–2010 viitab uuringu tulemustes ühele 12kuulisele ajavahemikule, mis ei kattu kalendriaastaga.

Arvutustes on kasutatud 2011. aasta keskmist rahvaarvu.

Põhjalikum ülevaade “Eesti statistika aastaraamat 2012 peatükis “Kultuur” (ilmus 27.juulil).

i

KUTT KOMMEL, RAIN LEOMA

blog comments powered by Disqus