See algas 25 aastat tagasi, kui tavaline noormees Moskvast armus tavalisse Eesti neiusse. Siis tulid pulmad ja pruut sõitis oma mehega Moskvasse elama. Selle noormehe nimi on Sergei Jurjev ja nüüd suvitab ta korrapäraselt Eestis, räägib eesti keelt ja armastab mulgi kapsast.
Miks just Eestis puhkamas?
Peamiselt perekondlikel põhjustel: mu naine on eestlane ja tütar õpib Tartu Ülikoolis. See koht on Moskva vastand. Siin on vaikne, ilus loodus, puhas järv ja jõgi (suvekodu asub Peipsi järve kaldal Omedu jõe läheduses – T.J.), taevas on kõrgem, läbipaistvam. Täielik vastand Moskvale, kus on meeletu inimhulk, vingune õhk, metroo, närviline töö. Siin kulgeb aeg rahulikult ? tüüpiline külaelu.
Millega puhkuse ajal tegeled?
Peamiselt kodutöödega, aga käin ka kalal, päevitan, reisin mööda riiki. Eriti meeldib käia huvitavates ajaloolistes paikades ja veeta aega looduses.
Kellega siin suhtled?
Peamiselt külarahva, naabritega… Loodan, et nad on selle ajaga mind omaks võtnud.
Sa ei tunne siin ennast võõrana. Kas sind võeti hästi vastu?
Ütleme nii, et tükk aega mind jälgiti. Minu eluviis ja käitumine näitasid, et ma pole mingi poolmetsik slaavlane piiri tagant. Peamine põhjus, miks mind hästi vastu võeti, on see, et mu naine on eestlane. Teisejärgulised on mu isiklikud iseloomujooned, et ma tunnen huvi Eesti ajaloo ja inimeste vastu ning räägin natuke eesti keelt. Kui ma kasutan rahvalikke väljendeid, näiteks “häda ajab härja kaevu,” eestlaste südamed tavaliselt sulavad.
Oled tundnud enda vastu mingit halvustavat suhtumist?
Ma ei ole seda tundnud. Kuid see, mis on venelaste jaoks halvustav suhtumine, on eestlastele loomulik käitumine võõrastega. Venemaal kallistatakse, Eestis surutakse lihtsalt kätt.
Palun kirjelda oma täiuslikku puhkepäeva Kasepääl?
Ilm on Eesti jaoks tüüpiline: vihm ja päike läbisegi. Siis võiks hommikul kuhugi sõita, näiteks Laiuse lossi varemetesse, kloostrisse, Taevaskotta. Päeval võiks midagi ka kodus teha ja õhtul korraldada teejoomise naabritega, laulda nii eesti kui ka vene laule.
Kas külaelanikud löövad sellistes teejoomistes meeleldi kaasa?
Siin on pisut teine temperament, kui mina olen harjunud. Naabrid ja sõbrad käivad meeleldi meil külas, joovad teed samovarist, neile meeldib suhelda.
Naabrite jaoks on samovar ja laulude laulmine midagi ebatavalist?
Kindlasti.
Mitut eesti laulu tead?
Vähe. Kuskil viis või kuus. Need on peamiselt need, mida mu tuttavad laulsid. Näiteks “Ma tahaksin kodus olla.”
Igatsed siin Venemaa ja venelaste järele?
See, et ma käin siin juba nii kaua, on jätnud minusse jälje. Võib öelda, et ma olen mingil määral eestistunud. Ma olen võtnud omaks eestlaste mõtteviisi, käies nendega saunas ja kalal, töötades koos. Ma ei ütle, et igatsen Venemaad. Siin on eksootika, teine maailm.
Milline Peipsi kala sulle meeldib?
Suitsukala või äärmisel juhul ahjus küpsetatud.
Ei, ma mõtlen, mis liiki kala sulle meeldib?
Ükskõik. Peamine, et oleks suitsutatud. (Siis ta nimetab läbisegi eesti ja vene keeles kala nimesid “siig, ahven, “?tsuka”, koha.” – autor)
Tahaksid pensionärina siia elama tulla?
Kindlasti tahaksin. Kuid see on seotud materiaalsete kuludega. Eesti pensioni ma ei saa, Venemaa pension on liiga väike, et siin elada.
Nüüd räägime Moskva elust. Kaua sa seal oled elanud?
Terve elu.
Töökoht?
Töötan Venemaa suurimas gaasi ostu ja müügiga tegelevas ettevõttes Gasprom. Müün ja ostan gaasi.
Kuidas mõjutasid Jukose viimased sündmused Gaspromi tegevust?
Mitte kuidagi. Ma arvan, et Gaspromi süsteem osutus olevat Venemaa võimueliidi huviobjektiks ning sellepärast on seda raske kuidagi mõjutada. Jukos tegeleb põhiliselt nafta müügiga, Gasprom kaupleb gaasiga, neil on erinevad turud. Gaspromil on plaanis luua endale naftaga tegelev osakond, sest nafta ja gaasi maardlad asuvad tihti lähestikku. Kuid seda ainult plaanitakse, võib-olla see on kuidagi seotud sündmustega Jukose ümber.
Kas need ettevõtted, mis on riigi egiidi all ja teenivad riigi eliidi huve, on Venemaa turul kõige stabiilsemad?
Riik on tavaliselt huvitatud sellest, et temale kuuluvad ettevõtted oleksid edukad. Riik saab sellest raha oma eelarvesse.
Mida arvavad moskvalased Jukose juhtumist? Kes on süüdi? Kas Jukosel olid suured võlad või Jukose juhid lihtsalt ei meeldi valitsevale eliidile Venemaal?
Arvamused jagunevad peamiselt kahte rühma. Väga paljud arvavad, et on vaja kõik “ära võtta” ja “ära jagada”. Ja see on arvukam ja tüüpilisem arvamus. Kõik, mis on teeninud Jukos või Lukoil, on rahva oma. Teistsugust “äravõtmist” kui riigi poolt Venemaal ei tunta.
Samas on ka inimesi, keda on vähemus ja kelle hulka kuulun minagi, kes arvavad, et Jukos oli üks läbipaistvaim ettevõte Venemaal ja ta üritas riigiga ausalt suhelda. Maksid maksud, tegid kõvasti tööd, kuid riigil oli selle ettevõtte suhtes oma arvamus.
See teine arvamus Jukose asjas on domineeriv ka Euroopa meedias.
Jah. Kuid mõned, kes tunnevad Venemaad, kes teavad,kui vaene see riik on, võivad mõelda, et Jukos peaks kuidagi aitama Venemaa vaeseid, ehitama haiglaid, tegelema heategevusega…
Kuidas moskvalased suhtuvad Iraagi sõtta? Kas see on osa suurest terrorismivastasest sõjast või on see vägivald iraaklaste suhtes?
Enamikku see ei huvita. Kuid Venemaal jälgitakse USA käitumist, eriti pärast NATO lähenemist Venemaa piiridele. Huvi tuntakse USA poliitika vastu Jugoslaavias, Iraagis, Afganistanis, Põhja Koreas, Iraanis.
Miks Venemaale ei meeldi NATO laienemine ja eriti see, et Eesti astus sellesse organisatsiooni?
Ma seletan seda ajalooliselt. NATO on loodud külma sõja ajal, kui tegutses veel sotsialistlikke riike ühendav Varssavi leping. Varssavi leping enam ammu ei toimi, aga NATO tegutseb edasi ja on laienenud Venemaa piirini.
Nüüd on Venemaa ümbritsetud NATO sõjabaasidega ja NATO raketid lendavad palju kiiremini Moskvani kui näiteks kakskümmend aastat tagasi.
Venelased näevad NATOs ohtu oma riigi suveräänsusele.
Hiljuti toimus Moskvas hulgaliselt plahvatusi nii majades, tänavatel kui metroos. Kas moskvalaste elu on seoses sellega kuidagi muutunud?
Midagi ei muutunud. Alguses pandi uued lukud trepikodadesse, korraldati ööringset naabrivalvet, tunda oli üleüldist ärevust. Pärast kõik rahunesid. Inimesed sõidavad endiselt metrooga, endiselt käivad mööda tänavaid, külastavad teatreid. Ainult et närvihaigeid on juurde tekkinud.
Kümme miljonit Moskva elanikku elavad oma tavalist elu. Miski pole muutunud.
Kus on kallim elada, kas Eestis või Moskvas?
Moskva on kallis turistide jaoks, see on kalliduselt neljas linn maailmas. Eestis elada on kulukam. Toiduainete hinnad jäävad enam-vähem samaks, kuid kommunaalmaksud, ühistransport, telefon on Eestis kallimad. Siin on ka palk ja pension suuremad.
Kuidas moskvalased suhtuvad Euroopa Liitu?
Euroopa Liit muutus maailma suurimaks konföderatsiooniks. Seda võib ainult heaks kiita. Teine asi on, kuidas see mõjub väikestele piiririikidele. Minu isiklik arvamus on, et nemad sellest eriti ei võida.
Kuid Euroopa Liit oma ühise valuuta, piiride ja tööturuga on venelaste jaoks sümpaatne. Venelased hindavad kuuluvust millessegi suurde.
Kuidas on moskvalased informeeritud Euroopa Liidust?
Erilist huvi ei ole. Tavakodanikud on huvitatud kuumematest piirkondadest: Iraak, Afganistan. Diplomaatia ei huvita neid eriti. Teisalt on hea, et Venemaa ja Euroopa Liidu vahel ei ole mingeid teravaid küsimusi, mida peaks kohe lahendama. Eesti ja Läti rahvusvähemuste teema moskvalasi eriti ei huvita.
TIINA JURJEVA
