Eksootilised lemmikud vajavad sooja kodu ja mõõdukalt toitu

Jõgeval elava Kaidi Lazareva kodus elab lisaks väikesele vene toy terjerile ja hamstrile muljetavaldav hulk eksootilisi lemmikuid, näiteks viis tarantlit, habeagaam, veekilpkonn ja kuningpüüton.


Lazareva esimene eksootiline lemmikloom oligi veekilpkonn Kilbu. „Inimesed kolisid ja tahtsid ta ära anda. Ma ei mõelnud üldse, et võiksin ta endale võtta, aga ta oli kuidagi nii armas ja siis tõingi Kilbu ära,“ meenutas ta. Kui algul elas värske perelemmik pisikeses akvaariumis, siis üsna pea kolis ta suuremasse. „Kui ta hakkab klaasi kraapima, siis on selge, et tahab jalutama tulla,“ rääkis Kaidi naerdes. Kilbu armastabki mööda parketti krõbistada ning kuigi on levinud arvamus, et kilpkonnad eriti kiiresti ei liigu, vudis loomake muljetavaldava hooga mööda tuba ringi. Eriti armastab ta perenaise sõnul end radiaatorite alla peita.

Tarantel spetsiaalseid tingimusi ei vaja

Märksa eksootilisemad on tarantlid, keda Kaidil on viis. „Ma ütlesin endale, et ei võta ühtegi tarantlit. Aga siis nägin kord unes, et mul oli tarantel, ja hommikul ärgates kirjutasin kohe sõbrannale, sest teadsin, et tal on sellised tegelased müügis. Nii käisingi tarantlil Pärnus järel,“ meenutas loomasõber. Esimene tarantel, kelle omanikuks ta sai, oli brachypelma hamorii. Teised on tellitud interneti vahendusel Poolast. „Nad pakitakse pisikestesse topsikutesse, kuhu pannakse paberit ja vett. Talvel tarantleid ei saadeta, sest siis on liiga külm,“ rääkis Kaidi.

Teine tarantel, kelle teaduslik nimetus on brachypelma albopilosum, on karvane. „Teda olen ka kätte võtnud, aga tema karv natuke ärritab ning hea oleks, kui see silma ei satuks,“ tunnistas loomaomanik. Lisaks armastab tarantel kaevuda ning peitu pugeda. Kaidi sõnul ta esialgu loomakest palju ei näinudki, sest too oli kogu aeg peidus.

„Mõned ütlevad, et tarantlid on igavad, mina olen tundide viisi jälginud, kuidas nad liiguvad,“ rääkis loomasõber. Tema tarantlitest esimene on juba kahe ja poole aastane, teised alles pisikesed. „Olin päris kurb, kui sain teada, et ta on isane. Ta on umbes kahe ja poole aastane, seega elab ta sama palju veel. Ootangi nüüd, et teised suuremaks kasvaksid.“ Nimelt saab tarantlite sugu lugeda nende kestalt ja kestumisprotsess võtab üksjagu aega.

Ämblikke on Kaidi kinnitusel lihtne pidada, sest erilisi tingimusi nad ei vaja. „Neil ei pea olema spetsiaalset valgust ega soojamatti, põhiline on kookosmuld, mida vahetan iga poole aasta järel, ja kauss veega. Väikestele veekaussi ei panda, neile pritsin terraariumi äärele vett, et nad seal joomas käiksid. Lisaks on vajalik peidukoht,“ kirjeldas ta. Põhiliselt toituvad tarantlid prussakatest, keda Kaidi samuti kodus kasvatab.

Igat liiki prussakaid

Prussakaid on Kaidil kaks suuremat karbitäit. Ühest võtab ta välja dubia prussakad, teisest marmorprussakad ja madagaskari sisiprussakad. Viimased on kasvult üsna suured ja tugeva kestaga. Nendest ei käi loomadel jõud üle, kuid nende poegi söödetaksegi näiteks ämblikele.

Prussakatest toitub ka habeagaam, kes küllatulnuid tugitoolilt uudishimulikult jälgis ning aeg-ajalt vestlusesse sekkus, tehes lõbusaid nägusid ja lausa poseerides. „Nad kasvavad hästi ruttu suureks ja elavad heades tingimustes umbes 15 aastasteks. Tema terraarium jaguneb pooleks, ühel pool on ligi 35 soojakraadi, teisel pool märksa jahedam. „Tal peab olema valikuvõimalus, kas tahab soojemat või külmemat. Pikkuselt jääbki ta sama suureks kui praegu, läheb lihtsalt paksemaks,“ selgitas Kaidi. Kui praegu vajab agaam iga päev söögiks prussakat, et kasvada, siis hiljem ei pea iga päev enam putukaid söötma, piisab ka värskemast kraamist, näiteks lehtsalatist või kurgist.

Üldiselt on habeagaam rahulik, aga oma pahameelt väljendab ta musta lõuaalusega. Erinevalt teistest sisalikest ei viska loom saba maha. „Peabki jälgima, et sabaga midagi ei juhtuks, kui tahad, et loom oleks ilus. Lisaks tuleb anda vitamiine, et luustik kenasti kasvaks,“ selgitas loomasõber.

Kuningpüüton algajale ei sobi

Jõuludeks sai Kaidi endale mao, kuningpüütoni, kes elab praegu lukustatud terraariumis. Kuningpüütonit kutsutakse hellitavalt ka pallikaks, sest kui roomaja kartma hakkab, tõmbub ta palliks. Tema hammustus ei ole mürgine, kuid tekitab pigem ebamugavust. „Maol peavad paberid olema, mis tõestavad, et ta pole loodusest kinni püütud,“ selgitas loomafänn. Kuningpüüton kasvab keskmiselt 152-182 sentimeetri pikkuseks ja elab kuni 20 aasta vanuseks.

Kui tavaliselt pannakse eksootilistele loomadele soojenduseks ja valgustuseks lamp, siis mao terraarium on tõstetud põrandast veidi kõrgemale ja teda soojendab soojamatt. Tema eluruumis on sooja ligi 30 kraadi. Siinne püüton maksis umbes 150 eurot, aga on ka neid roomajaid, kelle hinnad ulatuvad kuuekohaliste numbriteni. „See oleneb värvist ja sellest, kui raske on neid aretada, sama on ka tarantlitega. Mida raskem on teda aretada, seda kõrgem on hind,“ rääkis Kaidi Lazareva.

Siiski ei soovita ta algajale loomaomanikule kuningpüütonit just tema pirtsakuse pärast. „Nad on toidu suhtes üsna pirtsakad ega pruugi surnud toitu võtta. Ühe korra tegin tal ise suu lahti ja surusin mingi osani hiire talle suhu, et ta selle alla neelaks,“ kirjeldas Kaidi. Elusa hiire või roti andmine on Eestis seadusega keelatud ja seega tuleb madudel leppida külmutatud hiirte ja rottidega, mida loomapoodides müüakse. Tõsi küll, ühe roti või hiire hind on üle kahe euro, neid soovib aga roomaja saada vähemalt kaks korda nädalas.

Algajale loomapidajale soovitabki Kaidi näiteks tarantleid. „Nende hammustus ei ole mürgine, hammustuskoht läheb lihtsalt natuke paiste. Tuleb ise rahulik olla ja neid kätte väga võtta ei tasugi. Ka habeagaam sobib algajale,“ kinnitas ta.

Muidugi tuleb enne lemmiklooma võtmist tema kohta põhjalikult lugeda ja uurida. Kaidi on enne eksootiliste lemmikute võtmist uurinud infot nii internetist kui ka teistelt loomapidajatelt. Inimesi, kes kodudes eksootilisi loomi peavad, on tema teada  Eestis palju. Põhiliselt saadakse loomi messidelt.  

Nii, nagu kasside ja koertegi puhulgi, tuleb arvestada pidevate väljaminekutega. „Kui tahta alustada prussakakasvatusega, siis tuleks arvestada 50‒100 euroga, et neid suurem kogus osta. Tarantlite aluspanu tuleb vahetada iga poole aasta järel. Ühest plokist kookosmullast saab üheksa liitrit. Kõige kallim on mao toit,“ loetles Kaidi, kes hindas kulukaks ka agaamile vajalikku valgustust. Lambid ja nende kinnitused maksavad üle 50 euro. Lisaks tuleb teha ühekordne suur kulutus õiges suuruses terraariumide ostmiseks.

Praegu ei ole Kaidil ruumipuuduse tõttu plaanis rohkem eksootilisi loomi juurde võtta, kuid ta unistab iguaanist. „See loom vajab väga suurt terraariumi ja temaga tuleb osata käituda, et ta oleks sõbralik ega muutuks kurjaks. Kui kunagi peaksin oma maja saama, siis võtaksin iguaani, just sinise, aga see on kallim,“ rääkis loomasõber.

KERTTU-KADI VANAMB

blog comments powered by Disqus