Koolides ja lasteaedades korraldati emakeelenädalaid ning mitmesuguseid üritusi emakeelepäeva puhul. Üleeile anti välja Eestimaa aasta keeleteo auhind ning eilsel keelepäeval kuulutas haridusminister Tõnis Lukas välja keeletalgud, kogumaks kaunikõlalisi, eesti keelele iseloomulikke lauseid. Pole kahtlust, et emakeelepäev on tõepoolest ausse tõstetud.
Meinhard Laksi algatusel
Esimest korda tähistati emakeelepäeva 14. märtsil 1999. Enne seda oli Riigikogu 11. veebruaril teinud muudatuse riiklike pühade ja tähtpäevade seadusesse, mis andis võimaluse üle-eestilist emakeelepäeva ametlikult tähistama hakata.
Emakeelepäeva tähistamise mõtte algataja ning 14. märtsi riiklikuks tähtpäevaks kuulutamise eest võitleja oli aga elupõline Sonda kooliõpetaja Meinhard Laks. Kümme päeva enne tänavust emakeelepäeva, 4. märtsil lahkus Meinhard Laks meie seast igaveseks. Meinhard Laksi tunti ka aktiivse koduloolasena, külaliikumise eestvedajana, harrastuskunstnikuna ja mitme luulevihiku autorina.
Meinhard Laks taotles emakeelepäeva sisseseadmist just nimelt Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval. 1995. aastal alustas ta toetusallkirjade kogumist emakeele kaitseks. Tema ärgitusel hakati suuremates kohtades korraldama emakeele teemalisi üritusi. Meinhard Laksi kihutustöö ja tema arvukad artiklid ajakirjanduses kandsid vilja. Ta kogus 175 toetusallkirja. Teda toetasid õpetajad ja õpilased, loomingulised liidud ja mitmed seltsid üle Eesti. Ametnike loiduse tõttu kippus aga koolimehe algatus vägisi unarusse jääma. Laks jätkas siiski võitlust, mille tulemusena kolm aastat hiljem emakeelepäeva üleriigiline kehtestamine teoks sai.
2005. aastal oli jõgevlastel õnn emakeelepäeva tähistada koos Meinhard Laksi endaga. Eakas mees veetis oma päevi siis juba Rakvere hooldekodus “Kuldne sügis”, aga ta mõte oli haruldaselt ergas ja vaim virge ning tundus, et ta valutab eesti keele saatuse pärast endiselt südant. Ta tuletas meelde, et eesti keelel pole välisvaenlasi, et pigem on eestlased ise selles asjas mitmes leeris. “See, et kõikjalt tungib peale lohakas keel, on justkui võitlus rindejooneta. Aga me kõik peame tegema endast oleneva, et meie keelt ei risustataks. Tegu on ju nii armsa, ilusa ja õrna asjaga nagu emakeel,” pani emakeele eest võitleja tookord noorematele südamele.
Keeleteo auhind noorte laulu- ja tantsupeole
Aasta tagasi asutas haridus- ja teadusministeerium aasta keeleteo auhinna, tunnustamaks eelnenud aastal eesti keelele suurimat avalikku toetust ja tähelepanu toonud tegu ning selle tegijat. Tänavu valiti keeletegu teist korda. Esitatud kandidaate oli kokku üksteist, kelle seast pälvis 2007. aasta keeleteo auhinna noorte laulu- ja tantsupidu “Ilmapuu lävel”. “See oli otsast lõpuni emakeelne pidu. Mitte alati pole nii olnud ning alati pole ka eestikeelsed laulud olnud sellised, mida me oleksime laulda tahtnud. Seekord olid. Just laste ja noorte emakeelevaimustus annab meile tulevikus võimaluse ikka ja alati emakeelepäeva tähistada,” on öelnud haridusminister Tõnis Lukas. Kandidaatideks keeleteo auhinnale olid esitatud veel Tartu Forseliuse Gümnaasiumi e-ajakiri Virtuaalklass, Eesti kirjakeele seletussõnaraamat I ? VII, Narva Astri kaubanduskeskuse algatus “Räägi minuga eesti keeles”, Eesti koolinoorte edu rahvusvahelisel lingvistikaolümpiaadil, H. Stahlile pühendatud mälestustahvli avamine Peetri kooli seinal Järvamaal, põhiseaduse parandus eesti keele kaitseks, Tallinna lasteaedade keelekümblusrühmade teatripäev, Eesti Noorte Keelorganisatsiooni asutamine, Toom Õunapuu kogumik “Nutika emakeeleülesanded” ning Sulev Iva Võru murret käsitlev doktoritöö. Viimane osutus internetihääletusel rahva lemmikuks ning rahvaauhinna saajaks.
Lustiveres, Kiigemetsas ja mujal
Paljude toredate ettevõtmistega tähistati emakeelepäeva üle kogu Eestimaa, eriti koolides ja teistes lasteasutustes. Ka Jõgevamaa erinevais paigus. Näiteks korraldati Lustivere koolis emakeelenädal. Huvitavaid üritusi oli nädala jooksul nii noorematele kui ka vanematele klassidele. Algklasside ettevõtmised algasid juba eelmisest nädalalõpust raamatukogus uute raamatute tutvustamisega, kus iga klass sai ühe aastaaega tutvustava luuletuse illustreerimiseks. Nii moodustati luuleraamatud, mis jäeti raamatukokku. Nädala jooksul kohtuti kooli vilistlase, ajakirjandustudengi Aigi Paasiga, korraldati igas klassis emakeeleolümpiaad, seejärel võistkondlik teadmiste olümpiaad keelest, loodusest, elutarkustest jne. Peeti etlejate konkurssi, lavastati klasside kaupa etendusi muinasjuttudest, mängiti emakeele alaseid mänge jne. Palju huvitavaid üritusi oli ka V ? IX klassidel alates emakeeleolümpiaadidest kuni piltjutustuse koostamiseni. Eilseks pani aga iga klass kokku terve eeskava intervjuude, lavastuste, luuletuste, jutustustega.
Kiigemetsa koolis käidi lõppeval nädalal Kalevipoja jälgedes. Huvijuhi Merje Talistu ja kooli raamatukogu juhataja Eilike Salundi eestvõttel tutvustati nii eepost kui ka Kalevipoja muistendeid koos rahvalaulude ja tantsudega. Kunstiõpetuse tundides valmisid teemakohased pildid, mis jäid kaunistama koolimaja koridore ja raamatukogu.
Selle õppeveerandi viimane koolipäev pühendati emakeelele enamikes koolides. Ka uuel õppeveerandil on lisandumas mitmeid toredaid ettevõtmisi ja kohtumisi.
VAIKE KÄOSAAR
