Üheksakümmend aastat on nüüdseks möödunud ajast, mil Põltsamaal loodi lugemisringi raamatukogu, mida praegune raamatukogu võib ka oma alguseks pidada. Hiljem sai sellest Põltsamaa avalik raamatukogu. Viieteistkümnel viimasel aastal on see eksisteeritud aga Jõgevamaa keskraamatukoguna.
Vorm sisule lähemale
Raamatud elavad teatavasti oluliselt kauem kui inimesed. Sellepärast on üsna loomulik, et Eestimaal on hakatud raamatutarkust rohkem väärtustama, püüdes luua raamatukogudes nüüdisaegset keskkonda.
See tähendab, et raamatukogudes sisalduv aegumatu väärtus ehk sisu saab ka vastava vormi. Põltsamaa kui ajalooliste traditsioonidega linn on igatahes oma raamatukogu kui ühe kultuurikantsi uuenduse kuhjaga ära teeninud. Ilmselt leidis nii ka Eesti valitsus, sest vabariigi kultuuriministeerium eraldas raamatukoguhoone ehituse tarvis 4,3 miljonit krooni, millele lisaks veel 60 000 krooni inventari soetamiseks.
Mitte ainult kuueteistkümnel Põltsamaa raamatukogutöötajal, vaid ka arvukatel lugejatel oli eile suursündmus, kui vastse kuue saanud raamatukogu ukse ees lõigati pidulikult läbi lint, et kuulutada ruumid kõigile avatuks. “Kui 1963. aastal käidi meie raamatukogu siin vaatamas kui vabariigi ilusamat, siis möödunud aastal olime juba Eestimaa kõige inetum ja viletsam. Ainult pool aastat on mööda läinud ja kõik on siin muutunud,” ütles avamisele kogunenud arvuka publiku ette astunud maakonna keskraamatukogu üliõnnelik kauaaegne direktor Vaike Oro.
Margus Orol, kellel ametist lahkuva maavanema rollis oli au suruda oma ema kui direktori kätt, oli ühtlasi põhjust lausuda ka: “Armas ema, mul on sinu üle hea meel”.
Seejärel andis maavanem kõikidele uuenenud raamatukogu töötajatele vormiriided, millel eilne tähendusrikas kuupäev ja sõna Raamatuhoidja.
Leivakapp ja raamatukapp
“Tundke oma tööst rõõmu,” soovis Põltsamaa raamatukogutöötajatele vabariigi kultuuriminister Urmas Paet ning avaldas lootust, et kogu on ka tulevikus kaugeltki enam kui lihtsalt raamatute laenutamise koht. Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots mainis aegu, mil praegune raamatukogu pärast sõda varemetest taas ärkas.
Neile, kellel praegusele hoonele uue ilme andmises kõige suurem osa, andis ta üle kohalike käsitöömeistrite valmistatud klaasraamatukese kirjaga Põltsamaa raamatukogu ehitaja 2004. Selle tähistuseks, et Põltsamaa on rooside linn, anti teenekamatele tänutäheks kaasa roosiistikud.
Põltsamaalasest Riigikogu liige, ekslinnapea Margi Ein nimetas juurdeehitise pidulikku avamist linna jaoks ajalooliseks päevaks ning meenutas aegu, mil raamatukogul oli mitmesuguseid murelikke aegu.
Raamatukogu kui vaimuharimise koha tähtsust rõhutas oma tervituses riigikogulane Mati Kepp. “Igas tõelises peres peab olema nii leivakapp kui ka raamatukapp,” leidsid Rahvusraamatukogu esindajad Tallinnast, kes arvasid, et kui Põltsamaa linn on üksmeelne pere, siis nüüd on pere lõpuks endale ka korraliku raamatukapi saanud.
Tähtsal päeval olid Põltsamaa raamatukogu peret õnnitlemas keskraamatukogude töötajad üle terve Eestimaa, Põltsamaa asutuste ning maakonna omavalitsuste esindajad ning muidugi pikk rivi Jõgevamaa raamatukogutöötajaid. Teiste seas elas kunagistele kolleegidele nende rõõmupäeval kaasa kauaaegne raamatukogutöötaja ja maakonna endine kultuurijuht Hilja Toome.
Seejärel õnnistas raamatukoguhoone juurdeehitise kirikuõpetaja Arho Tuhkru ning enne, kui rahvas vastseid ruume uudistama lasti, kutsuti ukse ette linti läbi lõikama kultuuriminister Urmas Paet, keskraamatukogu direktor Vaike Oro, Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots ja maavanem Margus Oro.
VAIKE KÄOSAAR