Esimesed olümpiapäevad meenutavad, nagu ikka, hiigelsuurt hammasratastega masinavärki, mis ennast kuidagi märkamatult käima veab. Masin võtab kiiresti tuurid üles ja neelab igaühe seal sees oma rütmi. Laupäeval algas olümpialinnas rahvaste rändamine, sest võistluspaigad avasid oma uksed.
Peaväravad avanevad aga täna. Eestlased võivad küll arvata, et olümpiamaailm toitub ainult suusatamisest, kuid tegelikult on see vaid üks ala paljudest. Ülim on aga kanadalaste jaoks mõistagi jäähoki, mille meeste turniir täna stardib.
See on Kanada mäng, mis kuulub neile. Teised võivad neid vahel võita palju jaksavad, aga jäähoki tähendust Kanada jaoks ei kahanda see põrmugi.
“Miks ma jäähokit vaatan? Aga sellepärast, et see on nauditav meelelahutus,” ütles Vancouveris elav Juta Kitsching-Kõvamees.
Seda mängu vaadatakse ja selle vastu tuntakse huvi, olenemata east või soost. See kõik paistab välja tänavapildist.
Jõgevamaa uisutaja olümpiale?
Jääspordialadest startis olümpial esimesena kiiruisutamine. Esimene võistluspäev juhatati Richmond Olympic Ovalil sisse meeste
Vihmavesi kasutatakse ära halli tualettides, jää tegemisest eralduv soojus läheb halli soojendamiseks ning puidust lagi on ehitatud üraskite poolt kahjustatud surnud okaspuust.
Üle aastate lehvib olümpia kiiruisutamisvõistlustel seekord ka ühe Baltimaa lipp – nimelt Läti. Lõunanaabreid esindab 23-aastane Haralds Silovs. Mees, kes võistleb olümpial korraga kahel alal — lisaks klassikalisele kiiruisutamisele ka lühirajal ehk short trackis.
Sissejuhatuseks saavutas ta
Esimese kulla, pealegi veel olümpiarekordiga võitis hollandlane Sven Kramer. Sama Kramer, kellega koos saavad harjutada Euroopas ka Eesti noored kiiruisutajad Adaverest, Väino Treimani õpilased. Olgugi et meie olümpiavõitja kiiruisutamises Ants Antson ütles hiljuti ühes leheintervjuus, et tänapäeva Eesti noored pole näinud kiiruisutamist lives ehk ehedalt oma silmaga.
Mart Markus, Saskia Alusalu jt on seda mitte ainult näinud, vaid on ka ise parimate kõrval treeninud. Ja sõitnud Eesti rekordeid mitte nurgatagustel võistlustel, vaid kõige tähtsamatel jõuproovidel, kuhu nad pääsevad — juunioride MK-etappidel Inzellis ja Heerenveenis.
Et kõrgeid olümpianorme täita, tuleb aga ühel päeval jõuda Calgary või Salt Lake City radadele. Just sealt pärinevad maailma- ja olümpiarekordid, 90 protsenti olümpianormidest. Seepärast hoidkem ainult pöialt, et nelja aasta pärast võistleks olümpiajääl ka Eesti kiiruisutaja ja see sportlane oleks Jõgevamaalt.
President kutsus Eestisse
Laupäeval külastas Vancouveri Eesti Seltsi maja vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. Seltsi liikmeid, kes piduliku õhtu korraldasid, oli kogunenud arvukalt. Teiste seas ka Vancouveri talimängude teenistuses olevad üheksa eestlasest vabatahtlikku. Seitse neist aitavad mänge korraldada Whistleris ja kaks Vancouveris. Tiit Pikksalu on ametis Vancouveri olümpiakülas.
“Minu ülesandeks on lahendada sportlaste saabumise ja lahkumise küsimusi. Tööd ja tegemist on palju ning päevad pikad,” rääkis varem aastaid Montrealis elanud ja kinnisvaraäris töötanud mees.
Whistleris teenindab olümpialasi Alar Suurkask, kelle peres on sport alati au sees olnud. “Kui Vancouver sai olümpialinna nimetuse, hakkasin kohe mõtlema sellele, kuidas ise saaksin mängude toimumisele kaasa aidata. Olen väga rahul, et minu panus siin on vajalikuks osutunud.”
Taaskohtumise üle paljude Vancouveri vanade tuttavatega rõõmustas president Ilves. “Mul on hea meel, et tulin siia tagasi oma heade sõpradega, Eesti Olümpiakomiteega, kuid kõige rohkem rõõmustan ma selle üle, et tulin siia 30 eesti sportlasega.”
Presidendi sõnul on Eesti väga edukas spordiriik, mida näitas eelmine taliolümpia. Ja küll ka seekord medalid tulevad.
Vabariigi President kutsus oma kõnes Vancouveri eestlasi ja eriti noori Eestisse. “Tulge Eestisse elama, tulge kooli või tulge sõjaväkke, kus teenib minu poeg. Tulge tagasi riiki, kes varsti võidab oma esimesed medalid ka sellelt olümpialt.”
TIIT LÄÄNE, Vancouver
