Proovime ära, vaatame, mis saab, see on teile ju hea, oleme eeskujuks. Need ei ole piisavad põhjendused, millega võtta Jõgeva linna põhimääruses vastu otsus piirata küsimist. Neljapäeval kinnitatud Jõgeva linna põhimääruse paragrahv 18 lõige kolm teine lõik sätestab: “Volikogu liige saab registreeruda ainult ühe küsimuse esitamiseks ühel istungil. Kui sama probleemi kohta esitatakse samasisuline küsimus enne kolme kuu möödumist viimasest vastusest, võib volikogu esimees küsimust päevakorra projekti mitte võtta.”
Kuidas sellest võib välja lugeda proovime ära, vaatame, mis saab, see on teile ju hea, oleme eeskujuks? Opositsioonisaadikute pöördumistest ja selgitusest said aru ka koalitsioonisaadikud, vähemalt üks julges seda selgelt väljendada. Viieminutiline paus, mis kestis pigem 15 minutit, ning koalitsiooni häältega langetati otsus põhimääruse muudatus kinnitada. Koalitsiooni võimetusest pakkuda ammendavaid selgitusi ja kindlast tahtest ilma argumentideta piirata volikogus küsimusi, saame järeldada ainult seda, et soovitakse piirata opositsiooni aktiivsust ning viia linnajuhtimine vaikimisele. Sellised sümptomid, kus juhid on ainueksimatud ja nende otsused ainuõiged, kuuluvad kindlasti mitte jätkusuutikule ning kogukonda arendavale juhtkonnale, pigem 30 aasta tagustesse aegadesse.
Pole kohanud volikogu saalis lauslollust küsimustes, pigem saadakse vastuseid, mis sellesse kategooriasse kuuluvad. Opositsiooni esitatud küsimustega pööratakse tähelepanu sellele, mille peale praegused juhid ei ole tulnud, ning leitakse lahendusi ja vastuseid läbi selle. Arutelu viib meid parima lahenduseni. Öeldakse ju, et mitu pead on ikka mitu. Mitte üksikisikute heaolu, vaid ühiskonna heaolu teeb kogukonna jätkusuutlikuks. Olukord, kus kellegi jaoks on hea, kui võimalikult vähe küsitakse, ei ole kindlasti see, mis ühe väikelinna arenguks on vajalik.
i
KRISTIAN VAARPUU, Jõgeva linnavolikogu liige, SDE fraktsioon
