„Ei mina lapsi taha! Puudrit-näokreemi on?“

Kes ei mäletaks kinoklassikat! Jälle on see aeg kui puudrit-näokreemi on kulunud hulganisti.


Ilus on linnas käia, suured pildid kenadest noortest meestest kaunistavad tänavaid. Kõigil silmavaade nii selge-selge ja naeratus üdini sõbralik. Poliitika paistab mõjuvat poliitikutele müstiliselt noorendavalt, või on lihtsalt viimasel ajal nii kiire olnud, et fotograafi juurde pole aega minna ja tuleb leida mõni vanadest fotodest.

Piltide juures on igati mõistlikud mõtteterad.

Igaüks loeb – väga hea kui loeb, aga mida loeb? Kui on raha, mida lugeda, on ülihästi. Tore on kui ajalehte loeb, või head raamatut. Politseil ka rahulikum, kui raamatut loeb, siis vähemalt ei kakle.

Kaks noormeest lubavad õiglast riiki kõigile – no mis võiks selle vastu olla! Vastupidist loosungit ei paku küll keegi välja, oleks ilmselt lihtsam valida, kui nii ütlekski.

Eestimaa inimeste heaks – ikka hea, kui midagi heaks tehakse. Järgmisel tulbal pakuvad kolm kena meesterahvast veel paremat riiki – mul pole absoluutselt midagi selle vastu. Aga miks nad seda nüüd pakuvad? Nad ju kunagi proovisid, kas ei tulnud välja?

Ikkagi ei saa aru, miks mulle neid pilte ja loosungeid näidatakse. On meil äkki iludusvõistlused, miks muidu need näod nii rõõsad ja siledad on?

Armsad poliitikud, loodetavasti on teie vaev ning rahakulu asjata ja me ei vali pildi järgi.

Jah, me loeme, mida lubate teha. Kuigi see teile võib-olla alati ei meeldi, me ka mäletame, mida te seni juba teinud olete. Ja me saame aru, et lühiloosungid või sloganid ei peegelda tegelikke otsuseid.

Pakun välja, et järgmisteks valimisteks on mõistlik hakata valmistuma kohe valimistulemuste selgumisel ja tegema mõistlikke ja hästi järelekaalutud otsuseid. Kui need ka eriti populaarsed ei tundu, annab pikemaaegne positiivne mõju ikkagi eelise. Ja mõne asja võiks ka tegemata jätta – enda upitamise ja vastaste halvustamise. Näeks üldpilt vastu järgmisi valimisi ehk veidi soliidsem välja.

Ja õnneks, teame sedagi, et millised teie lubadused ka ei oleks, teod on kompromisside tulemus. Ei saa ükski seltskond Eestis enda kätte kogu võimu ja nii jäävad enamasti kõige hullemad asjad tegemata. Tõsi, kõige ootamatumad ja võib-olla tõhusamad ideed tõstetakse ka seetõttu kõrvale.

ANDRA KIRNA, ajakirjanik

blog comments powered by Disqus