Jõgevamaa ehitusfirmade tööga kindlustamisel on oluline roll klientide soovitustel ja sellega kaasneval positiivsel hinnangul. Riigihangetel väljavalituks osutumist raskendavad maakonna ehitusettevõtjate hinnangul mõne konkurendi pakutud eriti madalad hinnad. Nõudlus vastutustundeliste oskustööliste järele püsib ehitusturul endiselt.
Jõgeva Ehitus ehitab või renoveerib praegu enamasti eraisikutele kuuluvaid hooneid Jõgeva- ja Tartumaal Peipsi piirkonnas. “Neid tellimusi oleme saanud paljuski seetõttu, et varasemad kliendid ja eriti need, kellega tekkinud pikaajalised koostöösuhted, soovitavad meid ka uutele. Sageli on meid üles leitud ka interneti andmebaasidest,” ütles Jõgeva Ehituse juhataja Tiit Saarva.
“Riigihangete kaudu on aga pikemaajalisemat ja suuremaid käibeid tagavat tööd piisavalt keeruline leida. Arvestades praeguseid majandusolusid oleme ise pakkunud mõistlikkuse piires hindasid, mis võimaldavad ots-otsaga kokku saada. Mõnede konkurentide pakkumised on aga sedavõrd madalad, et ei oskagi öelda, mille arvelt neid tehakse. Teadaolevalt on mõnedki ebaloomulikult odavate hindade pakkujad jätnud kokkulepitud tähtajaks maksmata alltöövõtjatele,” rääkis Saarva.
Tülikad riigihanked
Väiksemaid töid on Jõgeva Ehitusel siiski õnnestunud saada ka riigihangetel. Saarva tõi näiteks Kuremaa ujula ja spordihoone fassaadi soojustamise. “Küllap saaksime selliseid tellimusi rohkemgi, kuid paraku on mitmetel hangetel osalemiseks ehitajatele tingimuseks seatud põhjendamatult suur käive. Selline olukord annab sageli eelise suuremate linnade ja nende ümbruse firmadele, samas aga välistab Jõgevamaa ettevõtetel pakkumiste tegemist või võimaldab seda teha vaid ühispakkumiste kaudu. Pealegi jäävad sel põhjusel Jõgevamaa omavalitustele laekumata maksud tööjõult,” ütles firmajuht.
Korralik töömees alati hinnatud
Jõgeva Ehituses töötab nii projektijuhtidena kui ka ehitajatena põhiliselt stabiilne personal. “Suviseks hoojaks oleme võtnud inimesi juurdegi,” märkis firmajuht Tiit Saarva.
Jõgeva ehitusfirma osaühing Juta&Kaido on juhataja Kaido Lehtla sõnul tööga kindlustatud käesoleva aasta lõpuni. Nii on ehitatud eraisikust tellijaile kui ka ettevõtetele.
Klientideks on olnud ka mittetulundusühinguid, kelle projekte on rahaliselt toetanud
“Igatahes praegu tööpuudust pole ja usutavasti saame tellimusi ka järgmisel aastal. Küll aga napib mitmekesiste oskustega ja vastutustundelisi töötegijaid. Minu põhimõtteks on, et kui esitan hinnapakkumise ruutmeetri järgi, siis lähtun palga maksmisel ruutmeetri kohta tehtud tööst. Tingimuseks palga saamisele eelnenud töö, kohustus ja pingutus, tööle tulijaid aga eriti ei leidu. Eelistakse tasustamist tunnitasu järgi, mis soodustab aga objektil labida najale toetamist ja niisama ringi vaatamist,” ütles Lehtla.
“Korraliku tööjõu nappust on soodustanud mitmete tugevate tegijate tööleasumine Soome ja teistesse välisriikidesse. Rohkesti leidub aga neidki, kellel puuduvad töö tegemiseks vajalikud oskused ning nende omandamiseks huvi ja tahe. Usun, et nende jaoks, kes tööd teha tahavad, pole töötamisvõimalused praegugi kadunud,” tõdes ta.
Hinnad hakkavad tasapisi tõusma
Põltsamaa vallavalituse ehitusnõunik MARGI EIN
Riigihangetel peab arvestama kõige ökonoomsema pakkumisega. Suured firmad löövad tihti hinnad alla ja nii ei pääse kohalikud väiksemad firmad löögile. Pean aga igati vajalikuks, et maakonna firmad saaksid tööd, mis on vajalik nii regionaalpoliitiliselt kui ka tööpuuduse seisukohalt. On ju täiesti absurd, et meie ehitajad sõidavad näiteks 60 kilomeetri kaugusele Tartusse ja Tartu ehitajad jällegi Põltsamaale ehitama.
Tekivad mitmed probleemid liiga madalate hindadega pakkumisest. Nii ei tulda rahadega välja, siis hakatakse materjale asendama odavamate ja kehvematega ja on oht, et jäädakse võlgu alltöövõtjatele.
Prognoosin aga teatud muutusi hindades. Ehitusturul on hinnad praegu kindlasti madalamad kui paar-kolm aastat tagasi. Samas võib juba täheldada, et hinnad hakkavad tasapisi tõusma. Praegu on õige aeg ehitamiseks. Ainult omavalitustel napib raha, mistõttu pole võimalik teha suuri investeeringuid.
i
JAAN LUKAS
