Betti Alveri muuseumi üllitatav raamatusari “Mälestuste Jõgeva” täienes hiljuti järjekordse osaga. Sarja neljas raamat kannab pealkirja “Iseäralikke lugusid ja juhtumeid Jõgeva vanemas ajaloos (1876-1946)” ja selle autoriks on teenekas kodu-uurija Ülo Pärn.
Enam kui kolmesaja leheküljeline trükis sisaldab omaaegsetes ajalehtedes (Postimees, Eesti Postimees, Päevaleht, Tartu Päevaleht jne) Jõgeva kohta avaldatud tekste, samuti arhiividest leitud materjale. Need on ehedad ja tükati üsnagi värvikad ajalookillud, mis tõestavad, et Jõgeva pole sugugi nn loota linn. Raamatut lugedes saab imestada selle üle, kuivõrd ajad muutunud on, aga ka selle üle, et mõned asjad on tänapäeval üsna niisamuti kui tollal. Mõni kirjatükk ajab muigama või suisa naerma, mõni aga tõsiselt meie rahva saatuse üle järele mõtlema.
Ajalehetsitaadid on koondatud mitmesse suuremasse teemaplokki ja varustatud autori kirjutatud vahelõikudega. Need annavad lugejale vajalikku taustainfot ja selgitavad, mida üks või teine sündmus omas ajas tähendas. Selliseid vahelõike polnud Ülo Pärnal keeruline kirjutada, sest ta on nii Jõgeva kui ka kogu Eesti ajaloo vastu aastakümneid huvi tundnud ja palju selleteemalist kirjandust lugenud.
“Kõrtsis, kalal ja jahil ma ei käi. Minu ajaviide on ajaloo uurimine,” ütles Ülo Pärn.
Värskelt ilmunud raamatu jaoks hakkas ta materjali koguma juba mitu aastakümmet tagasi. Tõsi, siis polnud tal veel aimugi, et selline raamat kunagi trükivalgust näeb. Ta hakkas lihtsalt regulaarselt Eesti Kirjandusmuuseumis ja arhiivides käima ning lehe- ja dokumendikaustadest välja selekteerima seda, mis puudutas Jõgevat. Ja mitte ainult Jõgevat, vaid ka teisi teda huvitavaid piirkondi (näiteks koduküla Võtikveret) ja teemasid. Uurimisretkedes tekkis vahepeal päris pikk paus, ent kui pensionipõlv kätte jõudis, hakkas Pärn jälle usinamalt arhiivide vahet käima. Eriti suurt rõõmu tundis kodu-uurija aga siis, kui avastas, et paljude lehtede vanad aastakäigud on digiteeritud ja neid saab lugeda interneti vahendusel.
Mõnda infokildu on Ülo Pärn ka teadlikult otsinud, ent enamasti on ta vanu lehekaustu lihtsalt leht-lehelt läbi lapanud ning püüdnud tohutust tekstimassist välja selekteerida teda huvitava materjali.
Kummutas müüte
“Lehekaustu lapates tuli üsna tähelepanelik olla, sest Jõgevat puudutav tekstikild võis olla kuhugi muu info vahele ära “peidetud”. Ka artikli pealkiri ei andnud alati aimu sellest, et seal Jõgeva asjadest juttu on,” ütles Ülo Pärn. “Vanades lehtedes tuhlamine ongi ühest küljest ropp ja must töö, aga samas pakub see ka rõõmu — siis, kui mõne väärtusliku infokillu leiad. Mõnikord selgub näiteks, et mõni Jõgeva kohta käiv teada-tuntud fakt on hoopis müüt ning tegelikult olid asjad siinmail hoopis teisiti.”
Vanade ajalehtede ja arhiivisäilikute tolm tekitab paljudel allergiat. Ülo Pärn tundis seda omal nahal: arhiivis istudes läks tal hiljemalt paari-kolme tunni pärast nina vesiseks.
“Aga võisin end lohutada sellega, et ma polnud ainus: naaberlaudadestki kostis alatasa ninanuuskamist,” ütles Ülo Pärn.
Kui praegu on vanadest lehelugudest ja arhiivisäilikutest võimalik lihtsal viisil koopiaid teha, siis nõukogude ajal tuli kõik huvi pakkuvad tekstid käsitsi kaustikutesse ümber kirjutada. Ja neid kaustikuid on ikka päris palju. Loomulikult ei mahtunud kõik aastakümnete jooksul kogutu raamatusse ära, vaid autoril tuli valikuid teha. Ta tegi kärpeid ka paljudes raamatusse pääsenud lehetsitaatides: seal läks jutt vahepeal hoopis mingile kõrvalteemale. Kärpekohad on tähistatud kolme punktiga.
Raamatus ära trükitud fotod pärinevad osalt Ülo Pärna enda kogust, osalt teiste kollektsionääride kogudest ja arhiividest. Pärnal on kahju, et kõik illustratsioonid raamatus mustvalged on. Mõni neist kaotab seeläbi üsna palju. Näiteks üsna raamatu alguses ära toodud Jõgeva vaatega postkaart on tegelikult värviline. Sama vaatega mustvalget postkaarti võib leida päris mitmest sedalaadi kogust, ent värvilist ei tea Ülo Pärn peale iseenda kellelgi olevat. Ka Jõgeva linna esimese vapikavandi pilt jääb mustvalgena väheütlevaks.
Uudisekünnis ja keel
Ehkki raamat koosneb eri aegadest ja eri väljaannetest pärit kildudest, moodustub neid lugedes siiski mingi tervikpilt omaaegsest Jõgevast: selle tänavapildist, elanikest, nende tegevusaladest jne.
“Isegi selle saab teada, millal Jõgeva naiste hulgas poisipea moodi tuli või millal siinsetel pidudel üht või teist tantsu tantsima hakati,” ütles Ülo Pärn. “Alevi- või linnavanema koha pärast käis siin päris suur võitlus, aga üldiselt siinseid poliitikaasju lehes palju ei kajastatud. Ning kui kajastati, siis kujunes see ka paari-kolme inimese omavaheliseks dialoogiks, mitte mingiks laiemaks diskussiooniks.”
Ülo Pärnal oli Jõgeva kohta vanu lehematerjale kogudes huvitav jälgida, millised sündmused ületasid tollal uudisekünnise ja millised mitte. Kindla peale leidsid kajastamist tulekahjud, liiklusõnnetused (sealhulgas rongiõnnetused), rasked kuritööd jne.
“Tavalist alevielu kajastav looke ei omanud uudisväärtust, kui sellega just tüli ega kisklemist ei kaasnenud,” ütles Ülo Pärn.
Tal oli vanu lehti lapates huvitav jälgida ka seda, kuidas eesti keel ja selle grammatika vaadeldaval ajajärgul uuenesid.
Praegu on koostamisel juba järgmine “Mälestuste Jõgeva” sarja raamat. See kõneleb Jõgeva olnud aegade hariduselust. Käesoleva kirjutise teises osas saab aga lugeda valitud tsitaate “Mälestuste Jõgeva” neljandast raamatust.
(Järgneb)
“Iseäralikke lugusid ja juhtumeid Jõgeva vanemas ajaloos (1876-1946)”
* Sarja “Mälestuste Jõgeva” neljas raamat.
* Autor Ülo Pärn, koostaja Toomas Muru, toimetaja Enor Niinemägi, kujundaja Andres Rõhu.
* Fotod valinud Ülo Pärn.
* Väljaandja Betti Alveri muuseum.
* Raamat sisaldab ajalehtedes-ajakirjades avaldatud ja arhiivides talletatud materjale Jõgeva kohta. Materjalid on jagatud kolmeteistkümnesse suuremasse teemaplokki (“Uudiseid üldisest elu-olust Jõgeval”, “Uudiseid Jõgeva majanduselust”, “Transport, liiklus, infrastruktuur”, “Kiriku- ja hariduselu”, “Kultuurielu Jõgeval ja mitmesugused sündmused”, “Uudiseid tähtsate isikute visiitidest”, “Poliitiline elu Jõgval”, “Kriminaalsed juhtumised” jne)
* Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupp ja Jõgeva linnavalitsus.
* Raamatut saab osta Betti Alveri muuseumist ja Jõgeva linnaraamatukogust.
RIINA MÄGI
