Haldusreformi eel Jõgevamaal Pala vallas, praegu Tartumaal Peipsiääre vallas paiknevas Raatvere külas Vainu talus elav Eha Veskimets tähistas hiljuti 85. sünnipäeva. Paikkonna kultuurielu on Eha edendanud tantsurühmi juhendades, pillimeeste pidusid organiseerides ja mitmel muul moel. Noorena mängis ta „Pisuhännas“ Laurat, juba väärikamas eas valiti Jõgevamaa Memmeks.
Eha Veskimetsa lapsepõlv möödus Lääne-Virumaal Sagadis. Pärast kohaliku kooli lõpetamist asus ta õppima Rakvere pedagoogilisse kooli. Seejärel suunati ta õpetajana tööle Rannale. „Kultuurielu on mind alati huvitanud. Kui Rannale tulin, kutsuti mind näiteringi mängima Eduard Vilde „Pisuhänna“ Laurat. Möödunud aastal murdsin jalaluu, mis pani muigamisi mõtlema, et nüüd ei tarvitseks Laura mängimiseks lonkamist ära õppida,“ meenutas Veskimets.
Koduõuel asub muuseum
Ranna rahvamajas juhendas Veskimets naiste rahvatantsurühma Lahe. Praegu jätkab tema tööd Julia Tross. Memmede rühm on Eha Veskimetsa juhendamisel tantsinud kolmkümmend aastat.
Ranna rahvamajas on Veskimets korraldanud seitseteist pidu, millest kümme olid pillimeeste peod. Esimesel peol musitseeris ka tuntud rahvamuusik Raimund Kokk. Pillimängijaid tuli kokku mitmetest Eestimaa paikadest, ka Tallinnast ja Setomaalt. „Ühel pillimeeste peol oli nii palju pealtvaatajad, et kõik ei mahtunudki saali ära. Osa elasid kaasa eesruumist.“
Eha Veskimets rajas oma koduõuele muuseumi, eksponaatideks talumajapidamisele iseloomulik vanavara. „Muuseumi tutvustati ka telesaates „Prillitoos“. Oma külalisi tõi siia uudistama Pala vald ja ka soomlannast turismiettevõtja Marja Korpimäki,“ ütles Veskimets.
Tänaseks on Vainu talu muuseum siiski suletud. „Omas ajas oli see huvitav. Nüüd on aga kõik muuseumid uuendatud ja digitaliseeritud,“ ütles Veskimets. Hea sõnaga meenutab ta ekskursioone, mida Jõgevamaa muuseumiedendajatele organiseeris Aili Kalavus Palamuse muuseumist. „Nii sai terve Eestimaa läbi käidud,“ meenutab Eha.
Kodavere murrak tundus Eha Veskimetsale alguses võõras ja ajas koguni naerma. „Mu abikaasa rääkis samuti seda murrakut. Nii harjusin ära ja õppisin isegi rääkima. Lavastasin ka Kodavere pajatusi.“ Ühel Rahvaliidu kongressile järgnenud koosviibimisel esitas Eha kodavere murdes pala, mis äratas ka president Arnold Rüütli tähelepanu, kes keelekillu kohta mõndagi küsis.
2006. aastal valiti Eha Veskimets Eestimaa Rahvaliidu korraldatud konkursil Jõgevamaa Memmeks. Tunnustuseks saadud taldrik on tal tänaseni aukohal. „Ma ei taha tähelepanu. Mai Treial aga kutsus osalema. Ja teades, et minu toetajad tulevad ka kohale, otsustasin minna. Kuidas ma neid siis petan,“ mõtiskles Veskimets.
Korraldas näituse
Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks korraldas Eha Veskimets Ranna rahvamajas kunstnik Eduard Mässo (1893–1947) loomingut tutvustava näituse. Mässo võitles Vabadussõjas miiniristlejal Lennuk, lõpetas Kunstiühing Pallase kunstikooli. „Inimesed tõid näitusele Mässo maale oma kodudest. Pildistasime neid ja koostasime nendest albumid, mis said viidud Pala, Alatskivi ja Lümati raamatukogusse. Mitmed pidasid seda tööd järeletulevate põlvede jaoks oluliseks,“ nentis Veskimets.
Äsja luges Eha Veskimets Ilmar Palli raamatut „Rännakud Eesti kultuuriinimeste lapsepõlve“.
„Raamatust saab lugeda ka meie kandist võrsunud luuletaja Mari Vallisoo lapsepõlvest. Muuhulgas meenutab Mari Vallisoo, et pioneer oli väga hea olla ja tehti neid asju, mis toonastele lastele endale meeldis. Kangelaspioneere peale ei surutud. See teema on mulle lähedane, sest olen ka ise pioneerijuhina töötanud. Ma ei pea õigeks, et pioneeriorganisatsiooni käsitletakse vaid kommunistliku kasvatuse koolina. Ilma pioneeriliikumiseta poleks koolis olnud huvitavaid mänge, matku, salakirjade mõistatamist. Nii ei saa öelda, et nõukogude ajal kõik halb oli.“
Praegu mööduvad Eha Veskimetsa päevad raamatuid ja ajalehti lugedes ning koduaias toimetades. Vajadusel istub ta autorooli, sõidab Kallastele, Mustveesse, ka Jõgevale ja Tartusse kuni linna piirini. Ehal on kaks poega, neli lapselast ja kolm lapselapselast.
JAAN LUKAS
