Enamasti on need naised, kes kauplusse tulles korraliku sae või aiatööriista välja valivad.
Jõgeval aia- ja metsatehnikat müüva Estemi tehnikakaupluse juhataja ja omanik Üllar Kõiv rääkis, et nende kaupluses pole olnud suurt buumi ega ka masu. “Meie käive on küll aastati kõikunud, kuid trend on tõusu poole,” lisas ta. Tööriist jääb tema hinnangul ikka tööriistaks ja neid ostetakse siis, kui on vajadus. Vana vahetatakse välja siis, kui see on lagunenud. Kui niidukiga enam tööd teha ei jõua, siis ostab inimene traktori või raideri. “Kui elu on kindlam, siis lihtsalt ostetakse rohkem. Ühel aastal me tõepoolest müüsime traktoreid rohkem kui muruniidukeid, see oli 2008. aastal. Küllap siis eelmisel aastal olid paljud muruniiduki välja vahetanud,” tõdes Kõiv.
Varem oli rahakott enamasti naise käes
Spordikeskuse Virtus majas tegutsenud esimeses kaupluses oli suur puutüvi, kuhu olid saed pandud plaati pidi sisse ikka nii, et kõige madalama oksa peal oli kõige odavam ja kõige kõrgema peal kõige kallim. “Tuli üks proua koos mehega, et nemad tahavad saagi osta. Mees valis loomulikult kõige odavama välja sealt alumise oksa pealt. Naine küsis, et kas see on siis kõige parem saag. Vastasin, et on ikka paremaid. Naine pöördus kohe mehe poole, et mis sa, vanamees, koonerdad. Osta ikka korralik saag. Käskis kõige kõrgema oksa pealt valida. Mees kuuletus. Sellel ajal oli üldse nii, et kui mees ja naine tulid poodi ja läks ostmiseks, siis rahakott oli alati naise käes,” tunnistas Kõiv.
Estem alustas vahetult enne Eesti krooni tulekut, 1992. aasta 12. juunil. Kõiv töötas tol ajal teises firmas, mis talle ei kuulunud. “Juhatuse ja paljude töötajate mõtted läksid lahku ja nii me oma teed läksimegi,” rääkis ta.
Alustati Aia tänava alguses kommertspangaga ühes majas. “Estem koosneb kahest sõnast – Est ja EM ehk siis Estonia ja energeetikaministeerium. Meil oli osanik Venemaa energeetikaministeeriumist. Tahtsime algul energeetikatoodangut Eestisse tuua. Eestis tuli kroon. Jõudsime ühe lepingu teha ja kaitseministeeriumile midagi välja pakkuda. Tuli järgmine kõne ja kauba hind oli Venemaal kerkinud juba kahekordseks. Polnud mõtet seda tehingut teha. Venemaaga ei teinud me reaalselt ühtegi tehingut.”
Vanametalli kokkuostmine andis kapitali
Estem on ka vanametalliga tegelenud, teraviljasalves Emexi koostööpartnerina teraviljasalve väravas vanarauda vastu võtnud. “See andis kapitali,” tunnistas Kõiv.
Tema klassivend Kalev Raudsepp müüs talle oma Virtuses tegutsenud kaupluse, see oli Jonseredi saepood. Nii jõuti metsatehnikani.
Sellel ajal oli kaupluses üks müüja, Kõiv ise käis oma autoga kauba järel. Ikka nii, et hommikul sõitis Pärnusse, võttis kauba peale ja siis läks sealt edasi Tallinna, võttis sealt samuti vajalikud asjad peale ja jõudis õhtuks Jõgevale. Tihti tuli sõita ka vastupidi – hommikul Tallinna ja sealt edasi Pärnusse. “Siis pidi kindlasti jõudma enne viit, et laost kaup kätte saada. Jõgevale jõudsin siis päris hilja.”
Algul müüs Estem ainult Jonseredi kaupa. “Jonsered oli täiesti eraldi firma ka Rootsis.”
Paberipuu eest said metsamajandid omal ajal Husqvarna saed, metsakombinaatidel olid Partneri saed, Jonsered oli algul eestlastele tundmatu, kuid inimesed võtsid selle kiiresti omaks. “Me hakkasime Jonseredi toodangut kohe päris hästi müüma, olles mitu aastat järjest edukamad müüjad Eestis,” lisas Kõiv.
Tema sõnul juhtus mõnikord nii, et ta tõi esmaspäeval kümme saagi kauplusse, sest rohkemaks raha ei jätkunud. Teisipäeval tuli uuesti minna, sest saed olid müüdud. Sel ajal ei andnud pangad ettevõtjatele kauba ostmiseks kuigi lahkelt raha.
Mootorsaed on odavaks läinud
Üheksakümnendate aastate keskel olid inimesed juba oma metsad kätte saanud ja hakkasid puitu müüma. Tekkis vajadus korraliku tehnika järele. “Nende aegadega võrreldes on ikka mootorsaed praegu väga odavad,” tunnistas ta.
Tasapisi tuli kauplusesse ka teiste firmade tehnika. “Stihl oli meil enne sees kui Husqvarna. Viimane oli Jonseredi konkurent. Olukord muutus pärast seda, kui Husqvarna Jonseredi ära ostis. Siis tulid Husqvarna mehed siia ja ütlesid, et on aeg ka nende toodangut müüma hakata.”
Kõiv märkis, et ellu on nad jäänud seetõttu, et on olnud hästi paindlikud. “Oleme püüdnud nendele klientidele vastu tulla, kes meie poodi kindla sooviga tulevad. Kui me selle tagavaraosa leiame, siis ka kliendile tarnime,” kinnitas ta.
Vajalik detail tuleb viie päevaga
Husqvarna ja Jonseredi laod on nüüd ainult Rootsis, Eestis neid enam pole. Rootsi laost saab vajaliku detaili kätte viie päevaga. Varem, kui ladu oli Eestis, sai vajaliku osa kätte kahe päevaga. Kui seda kaupa Eesti laos ei olnud, tuli kuu aega oodata. Tihedamini vajaminevad osad on Estemi laos, valik on aga läinud väga suureks ning kõiki asju lihtsalt kaupluses hoida ei suudeta.
“Husqvarna tehas on öelnud, et pärast mingi margi tootmisest maha võtmist toodavad nad varuosi kümme aastat,” lisas Kõiv. Tema hinnangul on mõningate Husqvarna mudelite jaoks ka 30 aastat varuosi valmistatud, kuid needki lõpevad ükskord otsa. “Tootjal pole kasulik neid lihtsalt kauem hoida,” nentis ta. Jutt isalt pojale pärandatavatest tööriistadest on ilus küll, kuid ei pea vähemasti aia- ja metsatehnika puhul alati paika. Näiteks Husqvarna toob igal aastal turule paar uut mudelit, mõnel aastal tuleb terve uus seeria.
Praegu on pakkumisi nii palju, et inimesed ei oska valida. Tuhande krooniga pakkusid “mustlased” saage, millel on ainult sae välimus. Tööd pole nendega võimalik pikalt teha. Inimesed on nendega hädas.
Uus kaubamärk Eesti turul – Shindaiwad – aga on näiteks väga kvaliteetsed Jaapani saed, mida Estem on juba viis aastat müünud. Need kliendid, kes on valinud õige masina, on väga rahule jäänud. Jaapanlased teevad korralikku tööd, nad on ülipüüdlikud ja käivad tihti kõikide edasimüüjate juures. “Tehase esindajad on meil juba kolm korda külas käinud,” rääkis Kõiv. Nende küsimused on olnud väga põhjalikud ja nad tunnevad tõsiselt müügivõrgu vastu huvi.
Konkurents väga kõva
Sae- ja aiatehnika müügi osas on Kõivu hinnangul konkurents väga kõva. Viiekümne kilomeetri raadiuses on palju poode, kes müüvad ja remondivad tehnikat professionaalsel tasemel. Remondibaasita ei saa kaupa müüa, samuti peab olema garantiiteenindus ja järelhooldus.
Inimestel on kindlad margieelistused, mis mõnikord suisa usu-laadseks kujunenud. Husqvarna-usku inimesele on näiteks väga raske selgeks teha, et Stihl võiks talle samuti sobida, või ka vastupidi.
“Ühel firmal on üks asi parem, teisel teine. Meie oskame soovitada, klient peab ise otsustama,” tunnistas Kõiv.
Virtusest kolis Estem Aia tänava algusse keldrisse. 2006. aasta 23. maist tegutseb kauplus aga juba oma majas Kesk tänava ääres. Jalgrattaid hakati müüma juba Aia tänava keldripoes. Nii murutraktorid kui ka muu kaup tuli hommikul keldrist välja tõsta ja pärast tööpäeva lõppu tagasi, sest müügipinda oli vähe. Nüüd eksponeeritakse õues ainult väheseid traktoreid.
Kui Estem alustas, olid põhikliendid firmad – metskonnad ja metsafirmad. See sektor on nüüd nullilähedane. Nende jäänukid tarbivad vaid teenuseid. Põhiklientideks on nüüd erametsaomanikud, talumehed.
Kõige uuem kuum kaup on intelligentne muruniiduk (auto mower), mis ise aias toimetab ja õigel ajal niidab ning aeda korras hoiab. Mõni inimene peab teda lausa pereliikmeks ja käib tema toimetusi alati vaatamas, kui töölt koju jõuab. Taoline masin maksab veidi rohkem kui murutraktor, kuid töötab aku toitel, hoolitseb ise oma akude laadimise eest. Kui midagi juhtub, tuleb omaniku telefonile SMS. See väike elektrooniline “lammas” nahistab nagu siil põõsaste vahel paljudes Eestimaa kodudes.
“Tänu meie töötajate heale koostöö klientide ja tarnijatega oleme suutnud 20 aastat pakkuda kvaliteetseid tööriistu ja head teenindust. Soovime nii ka jätkata,” ütles Kõiv.
i
HELVE LAASIK
