«Soovitame kohapealsetes tingimustes aretatud eestimaised sorte. Need vastavad paremini meie ilmaoludele. Näiteks tahavad välismaised oasordid kindlasti, et maha pannes oleks mulla temperatuur juba vähemalt + 10 kraadi, kodumaine «Vaia « tärkab ka natuke madalama temperatuuri korral,» rääkis Jõgeva Sordiaretuse Instituudi köögivilja aretusgrupi juhataja doktor Maia Raudseping
Sordiaretuse instituudi asedirektor Vahur Kukk tõdes, et Eesti köögiviljasordid on kohalike põllumeeste hulgas üha populaarsemaks muutunud. Köögivilja aretusgrupi agronoom Toomas Tihu lisas, et Jõgeval aretatud sordid on haiguskindlad ja sobivad suurepäraselt kasvatamiseks kilekasvumajades ja kiletunnelites.
Hernes valmib 44 päevaga
Jõgeva Sordiaretuse Instituudi köögiviljakasvatuse aretusgrupp alustas tänavu kõigepealt hernekülviga. «Hernest külvasime kaks nädalat varem kui möödunud aastal,» ütles Raudseping.
Tema sõnul kasvatakse instituudis praegu viit hernesorti. Kõige varajasema valmimisega sordi «Valma» tärkamisest esimeste kaunade valmimiseni kulub kõigest 44 päeva.
«Herko», millel 70 protsenti kaunadest valmivad üheaegselt, sobib hästi konserveerimiseks. «Aamissepp» on kõrgekasvuline ja keskvarajane, «Looming» keskvalmiv ja hea maitsega sort. Kõige uuem hernesort “Erme” on poolkõrge kasvuga ning keskvarajane.
Peipsiääre sibul algselt pärit Rostovist
Oasortidest kasvatatakse sordiaretuse instituudis «Vaiat», mis on madal, kiududeta varajane ja küllaltki haiguskindel aeduba. “Vaia» on hästi läbinud sordikatsed ka naaberriikides Soomes ja Lätis.
Sibulasortidest kasvatavad Jõgeva sordiaretajad «Jõgeva 3». See on välja aretatud peipsiäärsest sibulast, mis omakorda on toodud Rostovi lähedalt. «Jõgeva 3» on pesasibul, mis kasvatab alla neli kuni viis sibulat, kuulub kibesibulate rühma ja säilib isegi järgmise saagini.
Jõgeva Sordiaretuse Instituudi köögiviljakasvatuse aretusgrupp alustas soojade kevadilmade tõttu tänavu põllutöid mitu nädalat varem kui möödunud aastal.
LISALUGU
Jõgeva Sordiaretuse Instituut alustas maheviljeluse katseid tomatiga
ARDI KIVIMETS
JAAN LUKAS
776 2305
Eelmise nädala lõpus paigaldasid Jõgeva Sordiaretuse Instituudi töötajad kilet kasvuhoonele, milles tehakse ainsana Eestis maheviljeluse katseid. Maia Raudsepingu sõnul uurivad teadlased, missugused tomatisordid ja sordirühmad sobivad paremini maheviljeluses kasvatamiseks.
“Üldiselt on teada, et paremat saaki annavad mahetingimustes madalamakasvulised ja väikseviljalised sordid, nagu näiteks viinamarjatomatid,” väitis Raudseping.
Magister Ingrid Bender koostab maheviljeluskatsete põhjal doktoritööd.
Tema sõnul on katsete eesmärgiks teha kindlaks, kuidas mahetingimustes tomatit kasvatada. Tänavu suvel tuleb esimene saak. “Paneme maha 23 sorti. Täpselt samad sordid ja samapalju taimi paneme kasvama samasugusesse kasvuhoonesse tavatingimustesse. Siis vaatame, kuidas taimed arenevad, kui kiiresti õitsema hakkavad, võrdleme vilja suurust ja seemnete saak, aga sedagi, kui suur on saak mahetingimustes, võrrelduna tavatingimustega. Meie eesmärgiks on saada mahetomati vilju ja seemet omakasvatatud taimedest,” rääkis Bender.
Ingrid Bender sõidab peagi esinema Ameerika Ühendriikides toimuvale maheviljelusalasele konverentsile.
JAAN LUKAS
