Jõgeva vallas Koimula külas tegelevad maasikakasvatusega osaühing Marimarta ja Tori talu. Mõlemas ettevõttes istutatakse praegu maasikataimi. Tõsisemaks valuküsimuseks peetakse tänavu tööjõupuudust, mis annab rohkem tunda Marimartas, kus maasikapõldu enam.
Nii Tori talu peremees Aarne Neimann kui ka Marimarta perenaine Janika Lindsalu tunnevad head meelt selle üle, et järjest suureneb soov osta eestimaist marja ja seda otse põllumehelt.
Möödunud nädalavahetusel said Jõgeva vallas Koimula külas Tori talu põldudel mulda uued Frigo maasikataimed.
„Pidevalt tuleb tootmisse uusi sorte. Katsetame, mis sobib meie kliimasse ja samas oleks hea maitse ja välimusega,“ ütles Tori talu peremees, põllumajandusettevõtja Aarne Neimann. „Juba aastaid kasvatame maasikaid kolmel hektaril. Kuna tegeleme maasikakasvatusega põhitöö kõrvalt, siis see ongi põhjus, miks me pole kasvupinda laiendanud,“ lisas ta.
Erinevad valikud
„Maasikat nagu teisigi põllukultuure saab kasvatada ka mahedalt, aga see on oluliselt töömahukam, mis kajastub lõpuks marja müügihinnas. Meilt mahemaasikat ei saa. Kuid võrreldes sissetoodud importmarjadega võib meie talus kasvatatud maasikat pidada tegelikult mahedaks,” selgitas Neimann.
Tema sõnul on Eestis populaarseim maasikasort Polka, mida peaaegu kõik ostjad teavad ja tahavad. „Veel kasvatame Salsat, Sonatat ja Malwinat. Eelmise suve lõpus Jõgeval Selveri ees müües sai just Malwina paljude lemmikuks. Eestis kasvatatakse üle 20 maasikasordi ja eks igaühel ole tekkinud oma lemmik või lemmikud. Minu lemmik on Bounty, aga kahjuks me seda sorti enam ei kasvata.“
Eelistused maasikate ostmisel olenevad mitmest tegurist. „Sõltub, milleks marja ostetakse. Kui ostetakse mõne piduliku sündmuse tarbeks, siis soovitakse ilusat, suurt ja värsket marja. Moosimarja suuremates kogustes ostetakse kõrghooajal, kui hind on soodsam. On ka neid, kellele hind ja sort pole probleem, tähtis on vaid see, et mari oleks suur ja ilusa välimusega. Paljud püsikliendid eelistavad Tori talu marja, sest nad teavad, et see on sama päeva hommikul korjatud.“
Neimanni arvates on inimeste teadlikus aasta-aastalt kasvanud ja järjest rohkem soovitakse osta otse tootjalt. „Meile tullakse koju ostma ka Paidest, Raplast, Tallinnast jm. Eelmisel aastal võttis riik turgudel müüdava kauba kõrgendatud tähelepanu alla. Loodan, et ka sel aastal leitakse vahendid ja sellega jätkatakse. Kui ikka keegi müüb turul tunduvalt odavamalt, siis ei ole see mari kohalik või on see mitu päeva tagasi korjatud. Inimene, kes sellist marja ostab, peab arvestama, et mingi osa on riknenud ja tuleb lihtsalt ära visata,“ rääkis ta.
„Mul on agronoomi diplom ja kunagi ammu olen sellel erialal ka töötanud, seega jälgin, kuidas põllumehed toimetavad. Eestis saavad põllumehed tunduvalt vähem põllumajanduse otsetoetusi kui teiste riikide ametivennad. Samas müüme ühisel turul samade hindadega. Suuremad maasikakasvatajad on sel aastal tõsise probleemi ees, sest võõrtööjõudu Eestisse ei lubata. Kui valitsus oma otsust ei muuda, siis paratamatult jääb osa saagist põllule ja müüki tuleb vähem kodumaist marja,“ ütles Neimann.
Nõuab vastupidavust
Koimula külas tegutsevas osaühingus Marimarta kasvatakse maasikaid 2003. aastast. Ostu-müügi ja reklaamijuht Janika Lindsalu nimetas tänavustes oludes kõige tõsisemaks probleemiks tööjõupuudust. „Varem käis meil maasikaid korjamas kindel seltskond ukrainlasi. Võisime nende peale kindlad olla. Nad teadsid, mida tegema peavad. Nüüd ootame tööle neid Eesti inimesi, kes on harjunud töötama, kuid on ehk olude sunnil praegu tööst ilma jäänud.
Väga loodan, et selliseid tublisid mehi ja naisi ikka leidub. Pikemas perspektiivis aga töötute peale väga loota ei saa. Paljugi tuleb ära teha oma perega. Praegu on palgal ka kaks ukrainlast, kellel veel võimalus Eestis viibida.“
Lindsalu sõnul on maasikataimede istutamiseks ja maasikate korjamiseks vaja head kehalist vormi, sest töö käib kõhuli platvormil, mida veab traktor. „Nii tuleb pikalt olla sundasendis. Üle ega ümber ei saa distsipliinist, sest korjamise kõrghooajal ei saa ühtegi päeva vahele jätta. Neid, kes ütlevad, et homme ma tulla ei saa, kuid ülehomme jälle tulevad, pole võimalik palgata.“
Maasikaturu vähenemist Lindsalu ei karda. „Eestlane on marjausku. Ükskõik, milline suvi ja mari, inimesed tahavad ikkagi maasikat. Organism vajab maasikat. Käesoleval aastal on küll suursündmused tõenäoliselt ära jäämas ja nii kulub raha vähem lõbustustele. Ehk kasutatakse seda siis rohkem eestimaiste marjade ostmiseks ning maasikaturg laieneb veelgi,“ arutles Marimarta perenaine Lindsalu.
JAAN LUKAS
