Eesti elanikud eelistavad teadupärast maksta poes kaardiga ning aasta võrdluses on kaarditehingute maht kasvanud sularahatehingutega võrreldes pea 5 protsenti. Täna eelistatakse maksmisel kasutada kaugelt enam pangakaarti, seda 68 protsendil juhtudest. Sularaha väljavõtmine on vähenenud seejuures kõigis vanusegruppides.
„Toidupoodides tehtud kaardimaksete maht on aastaga jäänud muutumatuks – olulist kukkumist polnud ka kriisi ajal. Tänaseks on ka näiteks rõivapoodides tehtud kaarditehingud võrreldes eriolukorra eelse ajaga taastunud pea täielikult,“ kommenteeris kaardimaksete statistikat SEB Balti kliendianalüüsi ja andmeteaduse juht Lennart Kitt.
Kulutused transpordile on endiselt väiksemad, mille põhjuseks on tõenäoliselt jätkuv töö kodukontoritest, mis tähendab vähem autosõite. Kindlasti on transpordikulude kukkumises teatav roll ka kütuse hinnalangusel. Seevastu eestlaste kulutused kodu- ja aiakaupade sektoris tõusnud vähemalt viiendiku võrra.
„Koos kaardimaksete osakaalu kasvuga vähenes märgatavalt ka sularaha kasutus. Juuni võrdluses on sularaha tehingute maht vähenenud umbes viiendiku võrra eelmisel aasta sama perioodiga võrreldes. Samas, ka selles maksekanalis on viimasel ajal toimunud teatud taastumine, peale seda, kui eriolukorra ajal saavutas eestlaste sularahakasutus ajaloolise miinimumi. Tol hetkel vähenes Eesti elanike üleüldine sularaha kasutus kuni 25% võrra, aprilli pensionipäevadel välja võetud sularaha maht aga vähenes lausa 30%,“ lisas Kitt.
VOOREMAA
