Vähemalt paar korda nädalas istub Artur 1973. aastal valmistatud Ziguli rooli taha ja sõidab külla piima järele, Kallastele poodi või metsa oksi tooma. Põlise automehe pensionipõlve tööks ja hobiks on okstest toolide ja laudade meisterdamine. Paar aastat tagasi sõitis ta veel autoga kodukülast Jõgevale või kaugemalegi. Enda sõnul ostis Artur Pirk oma praeguse auto viis aastat tagasi ja maksis selle eest 4000 krooni.
Sõita on parem kui käia
?Jalad kipuvad mul valutama. Kõndida on raskevõitu. Nii tulebki paratamatult autoga sõita,? tunnistas Artur Pirk. ?Ma pole märganud, et ma autoroolis oma vanuse tõttu teiste sõitjate tähelepanu ärataksin. Peaasi on sõita mõistlikult, et teisi ei sega,? ütles kogenud roolikeeraja. Tema sõnul on ka Eestimaa teed viimaste aastatega kvaliteetsemaks muutunud.
Esimesed load sai Artur Pirk 1934. aastal. ?Elasin siis Paides. Autoeksami sooritamiseks laenasin sõiduki ühelt taksojuhilt. Eksamit võttis vastu Järva maavanem Võsuberg isiklikult. Sõitsime veidi Paide linnas ringi ja minu sõiduga jäädi rahule. Mis seal rasket oligi, varem olin ju sõitnud juba veoautoga.?
Pärast eksami sooritamist alustas Artur Pirk tööd kutselise autojuhina. Ta vedas väiksemamõõtmelise Fordi ja teistegi veoautodega Tallinnast toidukaupa ja muudki vajalikku.
?Autosid liikus siis vähe ja liiklusõnnetusi oli harva. Liikluspolitsei pidas aga masinaid kinni küll. 1938. aastal trahvis politsei mindki 50 krooniga, sest ma polnud täitnud sõidulehte. Pealekauba sain veel politseinikult pahandada. Vahelejäämine oli ebameeldiv ka seetõttu, et see juhtus minu sünnipäeval,? pajatas Artur Pirk.
Teises maailmasõjas majori autojuhiks
Autojuht oli Artur Pirk ka Teises maailmasõjas, mille ta tegi kaasa Eesti Laskurkorpuse koosseisus. ?Sõita tuli ka Velikije Luki lahinguväljadel. Ega ma sõja ajal sõita ei kartnud. Erinevus rahuaja sõitudest oli vast see, et nüüd tuli sõidutada ülemust. Sõidutasin ?Willisega? major Mäge, kes hiljem Narva lähistel toimunud lahingutes surma sai.?
Pärast Teist maailmasõda töötas Artur Pirk taas autojuhina Paides. Seejärel kolis ta Pala kanti, kus pidas sama ametit kohalikus võitööstuses ja hiljem Pala kolhoosis.
?Sõita on ikka tarvis terava pilgu ja selge peaga,? tuletab vana tegija noorema põlvkonna autojuhtidele meelde.
JAAN LUKAS
