 |
Laupäeval osales Jõgevamaal prügikoristusaktsioonis korraldajate teatel 1059 inimest, üle Eesti oli väljas vähemalt 50 000 inimest, kes korjasid kokku 6000 tonni prügi ja 1000 tonni jagu rehve. Prügi äravedamine lähipäevil jätkub, mille tõttu see number kindlasti muutub. |
Tänaseks võivad aktsiooniga Teeme ära 2008 liitunud kergendusega tõdeda, et suur töö ja vaev tasus ennast ära: Eestimaa on nüüd, kõige kaunimal aastaajal tõesti palju puhtam.
Tabivere vallas tegeles koristustalgute ettevalmistamisega ametlikult neli inimest: LC Tabivere liikmed Laili Aunap ja Toivo Punga vallapoolsete koordinaatoritena ning kaitseliitlased Tiina Reinesberg ja Rannar Kerge lipujaamade lipnikena, esimene neist Tabiveres, teine Maarja-Magdaleenas. Kaasa aitasid loomulikult ka nimetatute pereliikmed ja veel mitmed vabatahtlikud, peamiselt prügikohtade avastamisel-pildistamisel.
Korraldajate töö algas mitu kuud tagasi
“Talgute vabariiklik meeskond tegi tõesti kuude kaupa tasuta tööd. Oli leitud palju sponsoreid, kes suure osa kulutustest enda kanda võtsid. Seetõttu pidi näiteks meie vald katma ainult koristajate toitluskulud. Juba reede õhtul toodi kohale prügikotid, töökindad, osalejate rinnamärgid, ja kõik muu vajalik,” rääkis koordinaator Laili Aunap, tunnistades samas, et eeltöögraafik oli tihe ka kohapealsetel organisaatoritel.
“Püüdsime olla valmis ka ootamatusteks, kuid siiski neid meist olenemata põhjustel esines,” tõdes ta.
Ei olnud ju vabariiklikul korraldusmeeskonnalgi täit ettekujutust, kui palju ühest või teisest paigast eri liiki prügi koguneb. Nii tuli leppida faktiga, et laupäeva hommikul said poole tunni jooksul otsa klaasikildudele ja ohtlikele jäätmetele ette nähtud kotid. Siiski ei tõuse sellest suuremat tüli, sest kogutud prügi läheb teatavasti vaheladudest sorteerimisjaamadesse.
Paari tunni pärast raporteerisid grupijuhid lipnikele kõigi kaasa saadud kottide täiskorjamisest ja enne tööpäeva lõppu tuli korraldajatel poodi lipata, et tavalisi musti kilekotte juurde osta. Pisut tekkis ka kaadriprobleeme, nimelt tuli rahvast registreeritud 150 asemel 200 ringis, osa neist ka naabrusest Tartu vallast. Ja et sellest korraldajaid aegsasti teavitatud polnud, tuli neil napi lõunasupivaru pärast piinlikkust tunda.
Rahvas oli aktiivne
Kella kümneks oli Tabivere Vabaajakeskuse ette kogunenud paras summ rõõmsameelset rahvast, kes ruttu-ruttu asja kallale asuda soovisid. Siiski tuli varuda pisut kannatust, sest tarvis oli kirja panna oma meeskonna nimi ja koosseis, võtta kaasa kindad, kotid, kaardid ja ka väljatrükk prügikoristuse juhendist. Enamasti oli see paber küll brigaadidel olemas, sest juhendi olid koordinaatorid registreerunuile aegsasti meilipostkasti saatnud. Kotid-kindad ja prügikaart käes, kadusid grupid kiires korras lipujaamast. Kellel kaardilugemisega raskusi ja kant võõras, neile joonistas vallavanem Aare Aunap sealsamas paberitükile lihtsa plaani, umbes sellist sorti, nagu esimest korda külla kutsutuile teejuhatuseks visandatakse.
“Kõik edeneb ja võtab hoogu,” oli Toivo Punga esimeselt reidilt tulles olukorraga rahul. Tema sõnul oli prügikohtade juurde koristajaid tublisti juurde tekkinud, kes otse kodunt kohale tulid, kui nägid, et töö käimas. Veidravõitu juhtumist oli talle aga ette kantud kusagilt Lähte kandist, kus majaomanik oma krundi kõrvalt (kuid mitte oma maa pealt!) vanarauda ära viia ei lubanud, väites, et see on tema oma.
Nii koordinaatorid kui lipnikud olid ametis ka vedamismeeskondades, nii oli neil piirkonnas toimuvast täielik ülevaade ja nemad olid ka objektide viimased ülevaatajad-viimistlejad.
Pigem pooleldi täis kui pooleldi tühi
“See on täielikult suhtumise küsimus, kas inimene on optimist või pessimist ja kas ta võtab poolikut joogiklaasi pooltühja või pooleldi täiena,” reageeris Laili Aunap pärimisele, kuidas ettevõtmisega rahule jäädi.
“Väga suur töö tehti ära ja on hea, kui kaasa lüüa otsustanud inimene ei riku oma tuju mõttega, miks näiteks naabrinaine kodunt välja ei tulnud. Selle üle, mis tehtud sai, on igal juhul põhjust rõõmustada. Mõned talgulised olid murelikud, et igalt poolt ei saanud ikka nii puhtaks, nagu oleks tahtnud. Samas, kui me kogusime kokku umbkaudu 70 m3 prügi ja sadakond rehvi ja kui kogu sellele “varandusele” juba laupäeva õhtul firmadest Utileek ja Rehviliit järele tuldi, on kõik ju väga hästi läinud.”
Koordinaatorite ja lipnike tööpäev lõppes aga laupäeva õhtul märksa hiljem, kui viimased talgulised, tänumärk rinnas, rahulolevalt koju sauna suundusid. Veel sügaval õhtupoolikul käidi viimaseid prügikotte siit-sealt ära toomas.
Laupäev arvudes
*Kaardistatud 10 000 tonnist prügist oli hinnanguliselt üle 9000 tonni olmeprügi ja 57 000 rehvi.
*Eramaadel paiknes sellest ca 3500 tonni.
*Üle Eesti tegeles prügiveoga päeva tipphetkel 48 prügipressiautot, 60 multilift-autot ja lisaks veel 41 muud sõidukit.
*Üle Eesti oli laiali paigutatud 84 suurt konteinerit (8-30 m3).
*Koristuspäeval saadeti omavalitsustesse laiali 200 000 prügikotti.
*207 lipujaamast toimetatakse press- ja konteinerautode abil prügi edasi 17 vahelattu, kust prügi liigub lähinädalatel 6 sorteerimisjaama üle Eesti.
Prügi sorteerimine, käitlemine ja ladestamine toimub vastavalt prügilatega tehtud varasematele kokkulepetele mai lõpuni.
*Kuni 80 korjatud prügist suunatakse taaskasutusse.
Allikas: Teeme ära 2008
KAIE NÕLVAK
