Dagmar Raiend esitles kangakudujate kokkutulekul pindpõimetehnikas vaipa “Sügisene mets”, mis ühishindamisel kõige suurema tunnustuse pälvis ja autorile ka Kangasulase aunimetuse tõi. “Kuduma hakates seadsin eesmärgiks kunstitöö. Ise olen rahul ja arvan, et sügisest metsa kujutavat vaipa võib väga hästi kasutada ka seinapildina. Vaibale kulus märksa rohkem aega kui tavalisele kangakudumisele,” kõneles autor. “Selleks, et osav kangakuduja olla, on tarvis ennekõike aega ja püsivust,” arvas ta. Ka teise ja kolmanda koha vääriliseks hinnatud käsitööd on valminud Nõmme käsitööringis, autoriteks sealsed kudujad Helle Pihtje ja Aino Roodla.
Kangakudujate kokkutulekuks oli Põltsamaa Kultuurikeskuse galeriis esindusliku näituse üles seadnud 45 aastaseks saanud Põltsamaa kangaring. Ringi üks staa?ikamaid liikmeid Hilja Toome demonstreeris koos sõbrannadega, kuidas kangastelgi kasutada. Tublid käsitöönaised olid pidevalt ümbritsetud uudishimulikust rahvahulgast. Samuti sai värvikirevaid ja rikkaliku väljapanekuga näitusi vaadata Põltsamaa kiriklas ja emade klubis. Kangakudujad said uusi teadmisi tipptasemel asjatundjatelt. Vaibakunstnik Maasike Maasik pidas loengu värvidest ja valikutest. Villase pleedi kudumisest kõneles Viljandimaa tekstiilikunstnik Reet Talimaa, kes oli kaasa toonud Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili eriala üliõpilaste töid, muu hulgas suurrätikuid ja moodsamaid pleede, mis sobivad kasutamiseks ka keebina. “Mood muutub, kuid mitmesugused ülevisked pole oma praktilisust kasutanud tänapäevalgi,” märkis Reet Talimaa.
Suure-Jaani käsitööringi perenaine Maive Ottas tundis heameelt sellest, et Eesti käsitöös on hakatud taas kasutama rohkem lina. Ise oli Viljandimaa naine toonud kaasa ka läbilina tehnikaga laudlina, mis tema arvates sobib kasutada ka saunalinaks. Maive Ottase sõnul võtsid Suure-Jaani käsitöönaised teate Põltsamaal toimuvast kangakudujate päevast rõõmu ja huviga vastu. “Oli kohe selge, et sõidame sellele kokkutulekule, sest käsitööinimestel on üksteiselt alati palju õppida.”
Põltsamaal toimunud kangakudujate päeva organiseerimisel kulutas palju energiat Põltsamaa Käsitööselts eesotsas Anne Ütiga, kes tänumeeneks sai nimelise piiritsa, olulise tööriista kangakudumisel. Samuti osales korraldamisel Tallinnas asuv Kangastelje Töötuba. “Kangakudumine on muutunud populaarseks kõikides Eestimaa paikades,” märkis töötoa perenaine Kristel Põldma.
Järgmisel aastal saavad Eesti kangakudujad kavakohaselt kokku Kohilas.
JAAN LUKAS
