Kui Andrus Ansipi teise valitsuse krokodillide komisjon kärpis kriisis Eesti majanduse surnuks, rääkimata rahva taskute tühjendamisest, siis tänane valitsus Jüri Ratase juhtimisel läheb edasi hoopis teistmoodi. Meie valitsus on seisukohal, et ebakindlal ajal tuleb majandust hoopis toetada. See ongi riigi ja valitsuste ülesanne.
Ma nimetaks äsja riigikogusse menetlemiseks antud eelarvet lausa arengule suunatud eelarveks, kus tehakse investeeringuid tulevikku.
Tervisearendus esmalt
Esmalt mõeldakse inimeste tervisele. Rajatakse uusi ja renoveeritakse vanu haiglaid üle kogu Eesti – Hiiumaast Tartu, Viljandi ja Ida-Virumaani. Uhiuus Tallinna haigla – õigemini lausa unikaalne meditsiinilinnak, millest on küll aastaid räägitud, saab projekteerimiseks 30 ja kokku üldse 350 miljonit.
See saab olema nii-öelda sajandi projekt, millest saab olema kasu kogu Eesti rahvale. Haiglatesse rajatakse lähiajal kokku ligi 180 isolatsioonipalatit.
Luuakse uus meditsiinikopterite park, et haigeid oleks lihtsam ja kiirem vajaduse korral patsiente transportida. Luuakse varude keskus, kus on ravimi- ja isikukaitsevahendite tagavarad.
Pannakse varuks elektrigeneraatoreid. Lisaks kütusevaru ja 30 päeva toidutagavara. Kui jälle meenutada eelmist kriisi, siis mäletan, et üks kõige esimesi valdkondi, mida kärbiti, oli tervishoid. Selleks tehti lausa kaks lisaeelarvet. Nüüd antakse riigi muudest vahenditest haigekassale väga palju raha juurde.
Numbrites väljendatuna üle 540 miljoni neljaks aastaks. Sellele lisandub veel haigekassa enda reservide osaline kasutamine.
Tulevaks aastaks lisab valitsus haigekassale tegevustoetuseks 143 miljonit. Loomulikult suurendatakse veelgi testimise võimekust, kuigi võrreldes Covidi kevadise levikuga, on seda juba ligi kolm korda tehtud. Tehakse seireuuringuid, tugevdatakse terviseametit jne.
Teaduse rahastamine tõuseb 1% SKP-st. Kui see pole panus riigi arendamisse, siis mis see on, küsiksin parafraseerides üht kunagist peaministrit? Aga teadusrahastuse tõstmine on olnud aastatepikkune unistus, mis nüüd realiseerub. Järgmisel aastal lisatakse 56 miljonit. Kindlasti on olnud Keskerakonna huvi kõrghariduse rahastamise suurendamiseks. Haridusministeerium suutis seda seisukohta kaitsta. Selleks suunatakse järgmiseks aastaks 7,8 miljonit lisa.
Erakorraline pensionitõus
Kriisiajal ei saa palgad tõusta, see-eest näeme, et eakad on oma elutööga välja teeninud erakorralise pensionitõusu. Tõsi, indekseerimisega ei tule järgmiseks aastaks sentigi pensioni juurde, kuid me ei kavatse eakate sissetulekut ometi külmutada, nagu on seda Reformierakonna ja veel varem Mart Laari valitsus teinud. Kuigi sel aastal oli viimane 12 aasta suurim pensionitõus, siis järgmise aasta aprillis kasvab keskmine vanaduspension veidi enam kui 20 eurot. Pensioni baasosa tõuseb 16 eurot, millele lisandub raha laste kasvatamise pealt.
Tunnistagem siiski, et meie vanemad ja vanavanemad on selle lisa välja teeninud. Pensionitõusu saavad ka töövõimetus- ja toitjakaotuspensionite saajad. Oluline on, et aitame ka kõige väiksema sissetulekuga eakaid ehk rahvapensioni saajaid, kelle pension on aastaid samana püsinud. Nüüd tõstame nende kuuraha 30 euro võrra.
Kui opositsioon muretseb, et tõstame pensione laenuraha arvelt, siis nii see pole. Järgmise aasta sotsiaalmaksu laekumine katab kindlalt pensionitõusu. Laenu me jooksvateks kuludeks ei kasuta.
Kuid need kokkulepped ei tulnud valitsuses lihtsalt. Vaieldi põhjalikult, kuid Keskerakond oma põhitaotluses pensionide tõstmiseks järeleandmisi ei teinud.
Kuna aastaid on tõstetud palku rohkem kui pensione, siis nüüd tuli eakate kord ja me oleme selle üle rõõmsad.
Teed, kiire internetiühendus
Hea on tunnistada, et keerulises olukorras lähme edasi ka 2 + 2 teedeehitusega. Töö jätkub kolmel põhisuunal: Tallinna-Tartu, Tallinna-Pärnu ja Tallinna-Narva teede projekteerimise ja ehitusega.
Näiteks Tallinna-Tartu 2 + 2 tee ehitusse suunatakse lähiajal 18 miljonit. Aga samuti toetame kohalike omavalitsuste teede ehitust ja lähme edasi ka kruusateede mustkatte alla viimisega. Näiteid võib veel palju tuua: Panustame Tartu Riia tänava eritasandilise ristmiku ehitusse, samuti Peterburi tee rekonstrueerimisse Tallinnas.
Jõgevamaal saavad mitmed teed uuendatud. Põltsamaa rekonstrueeritakse Pikk tänav, Töökoja tee ja Tööstuse tee. Samuti saavad mustkatte Kaarepere-Tõrve ja Adavere-Rutikvere teelõigud. Kruusateede seisukord valmistab maapiirkondades palju probleeme, mistõttu on nende asfaldi alla viimine vägagi positiivne.
Teede ja tänavate kõrval saame rääkida ka investeeringutest maakonnakeskuses.
Riigieelarves on nähtud ette lisavahendid Jõgeva keskväljaku renoveerimiseks ning samuti uue luteri kiriku ja kogukonnakeskuse ehitamiseks.
Ilma internetita ei kujuta meist keegi enam elu ette ning igasse kodusse peab jõudma tänapäevasel tasemel kiire internet.
Näiteks järgmisel aastal paneme juurde 10 miljonit niinimetatud viimasele miili projekti ja 50 miljonit võrguarenduseks. Kiire internetiühendus maapiirkondadesse on hädavajalik.
Selle eelarvega on põhjust rahul olla, sest kriisi ei saa ravida kärbete ja maksutõusudega.
Täna võitleb kogu Euroopa, kogu maailm COVID-19 pandeemiaga ja et haigusega toime tulla, võetakse laenu. Eesti teeb seda samuti, et hoida ettevõtlust elus ja toetada kriisi ajal meie inimesi.
Mõistlikku laenamist ei tohi karta. Vaatamata võetud laenule jääb me laenukoormus Euroopa riikide seas ikkagi kõige madalamaks.
Praegune kriis erineb varasemast ja meil on väga suur teadmatus tuleviku ees, aga ka vastutus.
Tuleva aasta eelarve on tehtud parema teadmise ja eesmärgiga säästa inimeste elusid, ületada tervishoiu- ja majanduskriis ja väljuda sellest veelgi tugevamana.
Marika Tuus-Laul,
Riigikogu liige, Keskerakond
