Tänapäeval tundub mõeldamatu, et teises riigis olevale sõbrale sõnumi saatmiseks tuleks minna postkontorisse või sõbra kinno kutsumiseks tema koduukse taha. Aga just selline oli meie elu vaid mõnikümmend aastat tagasi.
Infoajastu on muutnud seda, kuidas me õpime ja töötame, kuidas omavahel iga päev suhtleme ja ringi liigume. Hüppeliselt arenenud tehnoloogia seab noortele väljakutseid uute ametite omandamisel.
Eesti ja kogu maailm vajavad uuenduste eestvedajaid – tehnilise vaistu ja teadmistega inimesi, kes on võimelised nüüdisaegse tehnoloogia abil lahendama elulisi probleeme, rakendama energiasäästlikke põhimõtteid ning arendama tarka tehisintellekti.
Samas on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia spetsialistide puudus tööturul teravalt tunda juba praegu ning tehisintellekti kiire tulek üksnes süvendab seda. Matemaatika, teaduse, tehnoloogia, inseneeria ning kunsti (MATIK-ühendõpe) valdkondi ühendavaid spetsialiste ja talente vajatakse kõigis eluvaldkondades.
Kiired muutused
Paljud tööd ja elukutsed on tänapäeval asendumas robotitega. Targad muruniidukid, koristusrobotid ja iseteeninduskassad kauplustes on muutunud meie igapäevaelu lahutamatuks osaks. Isesõitvad autodki pole enam kauge tulevik. Enamik kaasamõtlejaid ei kahtle, et järgmise aastakümne jooksul toimuvad muutused loovad täiesti uusi võimalusi.
Ei ole kahtlust, et tänaste noorte lennukad ideed kujundavad juba õige pea meie kõigi tulevikku. Seetõttu on vaja kaasata haridusasutusi üha enam praktilisi võimalusi pakkuvasse tegevusse ning tutvustada koolidele, millise pädevusega töötajaid tehnoloogiaettevõtted vajavad.
Eesti koolides on väga populaarne tegeleda robootikaga, õppida uusi programmeerimiskeeli ning tutvuda 3D-tehnoloogiaga, kuid lisaks tehnilistele teadmistele ja oskustele vajame rohkem ka julgeid ja ettevõtlikke inimesi.
Tehnoloogia oskuslik kasutamine peab käima käsikäes teadmisega, mis väärtust loob see nii igale inimesele individuaalselt kui ka ühiskonnale tervikuna. Me peame kasvatama koolinoortes ettevõtlikku eluhoiakut, mille lahutamatuks osaks on teistest hoolimine, märkamine ja vastutuse võtmine.
Eesti on hea paik, kus algatada ja teha suuri asju. 2019. aasta lõpus tegutses Startup Estonia andmetel siin 650 uusi lahendusi loovat iduettevõtet, nende seas ligi 35 haridusvaldkonna oma. Iduettevõtluse mõtteviisi, ettevõtlikkust ja MATIK-ühendõppe teemasid edendavaid haridusalgatusi on Eestis juba ligi 20, mis pakuvad lastele ja noortele põnevaid praktilisi programme.
Tegijate tulevik
Eraettevõtjate initsiatiivil on käima lükatud mõte luua 2020. aastal Eestisse Pariisis kuus aastat tagasi asutatud Ecole 42 kontseptsioonil põhinev IT-talente, tulevasi tarkvaraarendajaid väljaõpetav kool Jõhvi 42. Kõik see näitab, et huvi ettevõtluse ja hariduses lahendamist vajavate probleemide vastu on suur.
Alustades ettevõtlikkuse kasvatamisega varakult, pakkudes uusi ja põnevaid tehnoloogiaga seotud väljakutseid lastele ja noortele ning muutusi otsivatele täiskasvanutele, aitame kaasa talendikate inimeste kaasamisele uuendustesse.
Tulevik on nende päralt, kes kohanevad kiiresti muutustega ega pelga kasutada uut tehnoloogiat.
Startup Estonia on riiklik programm, mis annab tõuke iduettevõtete ning rahvusvaheliste edulugude tekkimisele. Alates 2019. aasta jaanuarist on koos haridus- ja teadusministeeriumiga käivitatud haridusvaldkonna tegevussuund, mille eesmärk on aidata kaasa haridusinnovatsioonile koostöös EdTechi (educational technology companies) sektori iduettevõtetega ning tutvustada noorte seas start-up-mõtteviisi. Startup Estonia programmi viib ellu sihtasutus KredEx.
Inga Kõue, Startup Estonia EdTechi valdkonna juht
