Viimasel ajal on ilmunud mitmeid seisukohti Eesti energeetika arengu kohta. Kindlasti soovivad kirjutajad ja arvajad ainult head, kuid pooltõdede avaldamine tekitab segadust.
See võib olla üllatav, aga Eesti on tuuleenergia toodangu osakaalu poolest elektritarbimises maailma esikümnesse tõusnud. Pole palju valdkondi, kus Eesti võib samasuguse saavutusega hiilata. Nii kõrgele ei küüni maailmamastaabis ka meie hästi arenenud IT-sektor. Elektrimajanduse arengukavas planeeritu kohaselt suureneb tuuleelektri osakaal järgmise kümne aasta jooksul Eestis veel ligi üheksa korda. See tõstab meid suure tõenäosusega tuuleenergia tootmise osakaalu poolest maailmas esikolmikusse Taani ja Saksamaa kõrvale.
Prantsuse teadlaste tehtud uuringu kohaselt on Eesti Euroopa Liidus (ja tõenäoliselt kogu maailmas) esikohal taastuvenergia tehnoloogiate tootmise osas ühe inimese kohta ja seda suuresti tänu ABB tuulikute generaatorite tehasele Jüris (kus toodetakse ligi 20 protsenti maailma tuulikute generaatoritest) ning teistele tuulikute osade tootjatele. Seetõttu ei tahaks kuidagi nõustuda varem avaldatud arvamustega, et Eesti on taastuvenergia tööstuses maailmast maha jäänud. Vastupidi – tegemist on edulooga, mida saab ja tuleb ka teistele riikidele tutvustada.
Uuenduslikud lahendused Tallinnas ja Narvas
Paljud on harjunud rääkima Eesti energeetikast kriitilises võtmes, kuid meil on ka palju uuenduslikke lahendusi, mida juba täna kogu maailmast Eestisse vaatama tullakse. Olgu selleks prügilagaasi kasutav elektrijaam Pääskülas või Narva Elektrijaamade uued plokid.
2010. aasta järel saab Eesti rääkida oma järgmise eduloo: kui 2003. aastal seati Euroopa Liiduga liitumisläbirääkimistel eesmärgiks suurendada Eestis taastuvelektri osakaalu tollaselt 0,1 protsendilt 5,1 protsendini aastaks 2010, siis praeguseks rajatud taastuvatel energiaallikatel töötavad elektrijaamad toodavad järgmisel aastal suure tõenäosusega ligi kümme protsenti kogu Eestis tarbitavast elektrist. Ning suure tõenäosusega saab Eestist üks esimesi riike Euroopa Liidus, kes täidab oma 2020. aastaks seatud taastuvenergia eesmärgi suurendada kogu kasutatava taastuvenergia osakaalu 25 protsendini. Selle mündi teine poolt on küll taastuvenergia tasu suurenemine, kuid pikas perspektiivis annab see meile odavama ja puhtama elektri.
Puit metsa või ahju?
Samuti on kritiseeritud Riigikogu otsust toetada puidu kasutust Narva elektrijaama uutes kateldes. Võiks hoopis küsida, mis on alternatiiv: kas jätta puit metsa kõdunema ja tootma CO2, kaevandada rohkem põlevkivi, mis mõjutab negatiivselt keskkonda, ning ajada seda Narvas ahju, tootes veelgi rohkem CO2 heitmeid? Ei tundu väga mõistlik lahendus. Narva jaamades tuleb elektrit toota niikuinii, miks mitte kasutada siis vähemalt osaliselt selleks taastuvat energiat puidu näol?
See, et puiduturu kõrgaegadel kardeti, et põlevkivikateldes puidu kasutamine tõstab oluliselt puidu hinda teistele elektrijaamadele ja puidutööstustele, ei ole tänases olukorras enam ohuks. Pigem vastupidi: Eestis jääb järjest enam kasutamata puiduressurssi metsa. Selle mõistlik kasutamine parandab nii metsa kvaliteeti kui vähendab ka heitmeid, suurendades samas taastuvenergia osakaalu ning tööhõivet.
Valitsuse juhtroll energeetika arengus?
Käsumajanduse ajad on Eesti energeetika arengus juba ammu mööda saanud. Ei majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, valitsus ega Riigikogu saa avatud elektriturul keelata ega käskida ega sundida ettevõtjaid tegema riigile vajalikke investeeringuid. Neid saab vaid meelitada nii toimima. Ükski elektritootja ei tee täna Eestis oma otsuseid ilma valitsuse ja riigikogu sisulise ja rahalise toetuseta. Kuigi sageli räägitakse avalikkuses firmade suurtest otsustest energeetika vallas, on selle taga tegelikult alati riigi seadusandlik või rahaline toetus.
Oluliselt mõjutab Eesti energeetikat ka Euroopa Liidus arenev energia- ja kliimapoliitika. Selle aasta alguses sai direktiivideks uus EL energeetika seadusandlus ja kliimaseadusandlus, mille loomisel ka Eesti ametkonnad aktiivselt tegevad olid. Enne nende dokumentide vastuvõtmist oleks Eesti energiapoliitika oluliste sammude astumine olnud ennatlik. Tänaseks on EL raamistik paigas ning ka Eesti energiapoliitika uutel alustel.
Lähiaastad toovad energeetikas kaasa väga olulised muudatused: käivituvad elektriturg ja heitmekaubandus, Eesti Energia kõrvale tuleb Põhjamaadest hulgaliselt uusi elektrimüüjaid, tekivad uued elektrijaamad (eriti taastuvatel energiaallikatel), hooned muutuvad energiasäästlikumaks ning tarbijad saavad endile “nutikad“ energiaarvestid. Eesti energeetika võtmesõnadeks on kujunemas mitmekesisus ja tõhusus, need on ka võtmesõnad uutes värskelt heaks kiidetud energiamajanduse ja elektrimajanduse arengukavades, mille elluviimise järel on toodetakse ja kasutatakse Eestis viie aasta pärast energiat hoopis teisti kui praegu. Ja kui keegi pole veel tähele pannud, siis rong juba liigub!
Käesolev artikkel on ilmunud ka 5. augusti Postimehes
iii
EINARI KISEL, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler
