Et leida diivanitootmisest järelejäänud kangale rohkem kasutajaid, kui ainult kohalikud käsitöölised, korraldas Eesti Sohva konkursi. Eesti Sohva on Softcomi tütarfirma, mis on keskendunud pehmemööbli Eesti turule tootmiseks. Firma on Jõgeval tegutsenud juba paarkümmend aastat.
Ettevõte juhi Priit Pettai sõnul lahendab kangale taakasutuse leidmine kaks probleemi. Ühelt poolt saavad huvilised, tulevased ja praegused käsitöö ning tootedisainihuvilised põnevat materjali, mida kasutada. Teisalt lahendab see üha enam kõneainet pakkuva jäätmete probleemi.
Fakt on see, et diivanite ja pehme mööbli tootmisel tekivad jäägid, eriti tekstiil, millest pärast juurdelõikust jäävad järele päris suured kangatükid. Loomulikult jääb üle ka väiksemaid tükke. „Uurisin prügifirmadelt, kuhu kanga jäägid pannakse, mis nendega tehakse,“ rääkis Pettai. Ta hakkas uurima, kuidas oleks ülejäägi väärindamisega ehk sellele uue elu andmisega, kui leida häid ideid.
Kaunid kangad inspireerivad
„Kahe suurima jäätmekäitleja sõnul matavad nad kanga maha. Kui oma laost kangatükid, mida on aastate jooksul kogunenud hulgaliselt, eest ära saada, läheks see ettevõttele maksma ligi 5000 eurot, mis on juba täitsa suur number,“ selgitas ettevõtte juht.
„Mind on ammu häirinud, et tootes kvaliteetset mööblit ja kasutades kvaliteetset kangast, mille jooksva meetri hind on 70–100 euro vahel – naturaalsed sametid, toredad ja kirevad värvid – ei kasuta me seda ära. N-ö prügi kvaliteet on hea, selle mahamatmine tundub jabur.”
Nii tekkiski ettevõttel mõte korraldada omalaadne konkurss, et leida asjast huvitatuid ja haarata neid kaasa, üle Eesti. Kampaania tõmmati käima Facebookis.
„Ideekonkursist võttis osa sadu inimesi, alates ükskutest käsitööhuvilistest kuni koolide ja kutsehariduskeskusteni välja, kes korraldasid lausa mõttetalguid, et jääkidele uue elu sisse puhuda. Välja valiti 51 tööd, mis konkureerivad edasi ja saavad auhinna. Esimeses voorus hindab kolmeliikmeline žürii ideid ja valib välja kaheksa kavandit, mille prototüüpe soovib ettevõte näha 25. veebruariks.
Preemiad seekord arvestatavad
„See tulemus üllatas meid kõiki,“ sõnas ettevõte juht, kes kinnitas, et kogu ideekonkursi kampaania toimus ainult Facebooki kaudu, otse ühegi asjahuvilisega ühendust ei võetud. Varem tehti kampaaniat ajalehes Vooremaa ja mujalgi. Ka siis hakkasid kangatükid hästi minema. Paraku tekib kauneid tekstiilijääke rohkem, kui ümberkaudsed käsitöölised jõuavad ära kasutada.
„Konkurss andis palju positiivset tagasisidet. Samapalju, kui esitati töid, oli ka häid mõtteid,“ rõõmustas Pettai. „Ma väga loodan, et osa ideid saab reaalsuseks ning on soovi ja tahet neid teostada. Vajaduse korral oleme nõus prototüüpide valmistamisel abi pakkuma.”
Pettai ei osanud täpselt oma vaimusilmas ette näha, milliseid ideid esitama hakatakse, tema sõnul võis seda küll aimata. Jõuluehted, kaltsunukud jne, aga päris selliseks see ikkagi ei kujunenud. „Inimeste leidlikkus ja fantaasia on piiritu.“
Konkursi esikoht saab 1000, teine 300 ja kolmas koht 200 eurot preemiaraha. Osaleda sai nii meeskondade kui ka üksikisikuna ja peamine oli, et tegevus oleks ühteaegu nii loominguline, praktiline kui ka lõbus. „Ideede hulgas on kindlasti selliseid, mis kannavad välja mõtte, et neid tulevikus tootma hakata,” leidis Pettai. „Sellist tüüpi toorainet on ju maailmas piiramatult, samuti Eestis. Me oleme ju ainult üks tehas. Tehaseid on üle riigi.“
Keskkonnasäästlikkus ennekõike
Ettevõte juht jääb tagasihoidlikuks, kui kõne alla tuleb mõni analoogne suurem kampaania, nagu üleilmne prügikoristuspäev või ka Eesti tuntud disaineri Reet Ausi tegevus riidejäätmetele uue elu sissepuhumisel. Ta hindab nende tööd kõrgelt, kuid päris samadesse saabastesse astuda ei soovi.
„Oluline on, et inimese ökoloogiline jalajälg või tarbimise rada oleks kontrolli all, et siin ei oleks mõttetut ülepakkumist,“ leiab Pettai. „Meie esmane huvi on optimeerida kulutusi ja see, et jäägid ei koormaks liigselt loodust, et kuskilt korstnast mustemat suitsu ei tõuseks. Toota tuleb kvaliteetsemat kaupa ja vähendada tarbimist. See on igati mõistlik.“
Laekunud ideede edasise saatuse otsustavad JAEKi esindaja Maiu Veltbach, Jõgeva vallavolikogu esimees Raivo Meitus ja Softcomi endine tootmisjuht Marju Maas, kes kuuluvad ideekonkursi žüriisse.
Pettai sõnul on keskkonnasäästlikus väljakutse diivanitootjatele üldisemalt, sest ega ideaalset või alternatiivset lahendust mööbli pakendamisele plastikut kasutamata pole seni leitud. Loodetavalt on see väiksena tunduv, ent üsnagi suureks paisunud samm üks etapp pikal teel. Ettevõtte juht ütles, et plaanis on korraldada samasuguseid konkursse veelgi.
INDREK SARAPUU
