SISUTURUNDUS
Valitsus kiitis märtsi alguses heaks välistoetuste jaotuse aastatel 2021-2027 summas ligi 4,83 miljardit eurot. Pea pool sellest läheb Eesti rohelisemaks ja nutikamaks muutmisele. Eesti saab jätkuvalt Euroopa Liidult üle kolme euro iga sissemakstud euro eest.
Järgneval perioodil jaotub raha viie peamise valdkonna vahel: Nutikam Eesti, Rohelisem Eesti, Ühendatum Eesti, Sotsiaalsem Eesti ja Inimestele Lähedasem Eesti.
Struktuurivahendid jagunevad Euroopa Regionaalarengu Fondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa
Sotsiaalfondi ja Õiglase ülemineku fondi vahel. Esimest korda on meil võimalik kasutada Õiglase Ülemineku Fondi raha, et toetada Ida-Virumaa inimesi ja ettevõtteid, keda kliimaeesmärkide saavutamine kõige enam mõjutab.
Kokku jagatakse perioodil 2021-2027 Euroopa Liidu Struktuurifondide kaudu toetusteks 3,37 miljardit eurot.
Kriisile rahaline leevendus
COVID-19 kriisiga toimetulekuks ja majanduse turgutamiseks on 177 miljonit euro suurust tuge loota React-EU fondist. Taotlusvoorude avamine toimub tõenäoliselt mais.
„React-EU 177st miljonist suunatakse 72 miljonit ettevõtlusesse, millest omakorda 26 miljonit eurot läheb korterelamute soojapidavamaks muutmiseks. Sellised investeeringud aitavad ekspertide hinnangul inimeste küttekulusid ca 40-60% kokku hoida.” selgitab rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna välisvahendite talituse juht Kadri Tali.
“Otseseks COVID-i kriisiga toimetulekuks on 64 miljonit eurot, näiteks vaktsiinide soetamiseks ja vaktsineerimise korraldamiseks, seire- ja teadusuuringuteks jne. Lisaks 24,6 miljonit tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamiseks ja tervishoiukriisideks valmisoleku tagamiseks ning 9 miljonit suunatakse inimeste tööturule tagasipöördumise toetamiseks,“ sõnas Tali.
Uue RRF toetusfondi olulisemad fookused on keskkond ja digitaliseerimine
Taaste- ja vastupidavusrahastu (Recovery and Resilience Facility, RRF) fond aitab majandusel saada jalad alla ja luua eeldused uueks majanduskasvuks. Toetuseks saadav summa sõltub sellest, kuidas meie majandusel sel aastal võrreldes teiste Euroopa riikidega läheb. RRF oodatav toetusmaht jääb vahemikku 900 miljonit kuni 1,1 miljardit eurot.
Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna strateegiatalituse nõuniku Triin Tomingase sõnul läheb suur osa Eesti toetusest ettevõtete digi- ja rohepöörde ergutamiseks. „Oleme plaanimas meetmeid, mis toetavad ettevõtete automatiseerimist, digitaliseerimist ning aitavad meie ettevõtjatel olla välisturgudel konkurentsivõimelisemad. Rohevaldkonnas on suuremahuliselt plaanis toetada uuenduslikke ja ressursitõhusaid rohetehnoloogiaid ja nende kasutuselevõttu ettevõtetes. RRFist on plaanis hoogu anda ka üle Euroopa palju kõneainet pakkuvate vesinikutehnoloogiate ja terviklike tarneahelate kasutuselevõtuks Eestis. Tähtis on ka avaliku sektori IT-võimekus: rahastu toel on plaanis viia ettevõtjatele ja kodanikele suunatud avalikud digiteenused uuele tasemele“.
RRF raames panustatakse veel korterelamute ja väikeelamute energiatõhususe suurendamisse, transpordivaldkonda – kohalike omavalitsuste kergliiklusteed, rööbasliinid – näiteks Tallinna Vanasadama trammiliin, Ülemiste ühisterminal ning Rohuküla raudtee väljaehitamine. Mahukas projekt on ka Tallinna haigla projekteerimine ja ehitus koos kiirabi- lennuteenuse väljaarendamisega. Sotsiaalvaldkonnas panustatakse noorte tööpuudust vähendavatele tööturumeetmetele.
Loe lisaks:
www.rahandusministeerium.ee
www.struktuurifondid.ee
Eelmiste rahastusperioodide edulood Jõgevamaal:
Toetusi kokku 409 753 388 €
Toetatud projektide arv 2013
Eesti peab eurotoetuste kasutamisel nutikusega silma paistma
Martin Karro,
EL toetuste korraldusasutuse juht Riigi Tugiteenuste Keskuses
2014-2020 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondidest (3,5 miljardit eurot) on veebruari lõpu seisuga toetuse saajatele välja makstud 2 077 961 236 eurot ja kohustustega on kaetud 93% Eestile mõeldud toetusrahast. Kuigi perioodi rakendamist aeglustasid mitmed tegurid, ka koroonakriis, paistab Eesti silma tõhusa toetuste rakendamisega, olles EL riikide seas viiendal kohal. Eesti head tööd näitab väike veamäär, mis on püsinud alla 1%. Oleme üles ehitanud tõhusa ja läbipaistva rakendussüsteemi, kus suurte vaidluste asemel saavad töötajad keskenduda toetuse saajate nõustamisele. Pahatahtlikke toetuse saajaid on vähe ning tuleb tunnustada, et projektid on korrektselt ellu viidud. Euroopa tõukefondide sihipärane kasutamine on aidanud kaasa sellele, et Eesti sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta on tõusnud 54% Euroopa Liidu keskmisest 2004. aastal üle 80% viimastel aastatel.
Alates 1. juunist 2021 rakendab Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) 2,6 miljardit eurot Euroopa struktuurivahendeid ehk 73% kõikidest EL struktuurivahenditest Eestis. Meil on suur vastutus töötada välja nutikad toetusmeetmed, mis parimal viisil Eesti inimeste heaolu parandaksid. Soovime seejuures vähendada tarbetut bürokraatiat ja lihtsustada toetuse andmise tingimusi. Seda ikka selleks, et seatud eesmärgid saaks võimalikult lihtsalt saavutatud. Lisaks on RTK roll tagada, et eurotoetuseid kasutataks nõuetekohaselt ning teostada järelevalvet, et kõik kokkulepitud reeglid oleks täidetud ja tegevused tähtaegselt elluviidud.
