?Sihtasutus Lõuna-Eesti Turism tegeleb turismivõrgustiku väljatöötamisega Via Hanseatica vööndis nii Eestis, Lätis kui Leedus ja nii oleme selle projekti Eesti-poolne juhtpartner,? rääkis Vooremaale projektijuht Kärt Leppik, kes külastas Jõgevamaa üheksat omavalitsust koos Jõgeva maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Jako Jaagu ning arendusnõunik Katrin Rajamäega.
Via Hanseatica algab Narvast, läheb läbi Valga, Cesise ja Valmiera Riiga ning lõpeb Leedus Taurages. Eestis hõlmab tegevus nelja maakonda: Valga-, Jõgeva-, Tartu- ja Ida-Virumaad.
Viidatuur Jõgevamaal?Jõgevamaa viidatuuri eesmärk oli kontrollida Via Hanseatica vööndisse jäävate turismiobjektide viidastust, vajadusel kavandada uute viitade lisamist, vanade asendamist või ka viitade eemaldamist kui objektid pole sellises korras, et nende juurde oleks põhjust turiste suunata. Ega me muudmoodi infot ei saa, kui ise neid kohti läbi ei käi. Telefoni või arvuti taga neid ju välja ei mõtle,? lausus Leppik.
Valga- ja Tartumaa on juba läbi käidud ning täna toimub samasugune viidatuur Ida-Virumaal. Kui võrrelda nelja maakonda, siis on Tartumaal uute viitade vajadus kõige suurem, sest teistes maakondades on hiljuti viidaprojekte olnud.
Arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Jako Jaagu hinnangul on Jõgevamaa turismiobjektid juba suhteliselt hästi viidastatud. Ainult üheksa Jõgevamaa omavalitsust kuuluvad sellesse projekti põhjusel, et Via Hanseatica on Jõhvi-Tartu-Valga maantee keskne, hõlmates neid valdu, mis on sellel trassil ja vahetult tema ümber.
Põltsamaa, Pajusi ja Puurmani teise projekti
?Puurmani, Pajusi ja Põltsamaa jäävad sellest välja, kuid nemad kaasatakse Via Estica arengukavva, mille trass on Tartu?Tallinn maantee,? rääkis Jaagu.
Arendusnõunik Katrin Rajamäe ütles Vooremaale, et kokku paigaldatakse Jõgevamaale ligi 30 uut viita. ?Päris palju vahetame neid välja, uued viidad tulevad kõik kakskeelsed, eestikeelse teksti all on ingliskeelne tekst. SA Lõuna?Eesti turism tellib need kõik korraga hanke raames tervele arenguvööndile, kõikidele projektipartneritele,? rääkis Rajamäe.
Arendusnõuniku sõnul on Jõgeva maakonnas valminud ka turismiteemaline planeering, kus üheksa omavalitust on jagatud erinevateks turismi sihtaladeks. Tekkinud üle 10 sihtala, mida võiks eraldi arendada.
Via Hanseatica projekt kestab 2004. aastast 2007. aasta juunini ning selle raames on kavandatud väga erinevaid tegevusi, sh alusuuringud turismiobjektide kohta kõigis kolmes riigis: situatsioonianalüüs, mis annab ülevaate turismiobjektidest ning toetavast turismiinfrastruktuurist (viidad, ligipääsetavus, majutus- ja toitlustuskohad), ajaloolis-kultuuriline uuring ning turu-uuring, et selgitada välja sihtturud.
Välja on töötatud ühine kontseptsioon Via Hanseatica arenguvööndi jaoks, valmimas on logo ning turundusplaan. Projekti lõpuks peavad valmima Via Hanseatica arenguvööndi võimalusi tutvustavad trükised ning kodulehekülg internetis, paigaldatud viidad, mis suunavad oluliste objektide juurde, koostatud tehniline alusdokumentatsioon mitmetele olulistele turismiobjektidele, mis on aluseks edasisel investeeringute taotlemisel
Toetus Kuremaa mõisakompleksileJõgevamaal toetatakse VHB Zone projektist Kuremaa mõisakompleksi muinsuskaitse eritingimuste koostamist ning töötatakse välja tehnilised lahendused peatuskohtadele, et need oleksid kogu maakonnas sarnased, iseloomulikud Jõgevamaale ning tutvustaksid Via Hanseatica võimalusi.
Lisaks toimuvad 2006. aasta lõpus 2007. aasta alguses turismiettevõtjate koolitused, kus muuhulgas räägitakse ettevõtjaile Via Hanseatica arenguvööndiga kaasnevaist võimalustest, nt kuidas ühiselt turundada, tooteid pakettida ning kellele oma tooted suunata ja kuidas seda efektiivselt teha.
JAANIKA KRESSA
