Eelarve koostamise eest seisab rahandusministeerium. Ka eelarve täitmisel hoiab just rahandusministeerium silma peal. Parlamendi poole pealt vaadatuna oli aga juba eelmisel sügisel selge, et 2004.aasta riigieelarve tuleb Eesti jaoks mitmes mõttes eriline.
Eurotoetuste suur osakaal
Olulise osa eelarvest moodustavad tänavu Euroopa Liidu struktuurfondide kaudu jagatavad toetused. Struktuurifondidest on selleks aastaks Eesti riigieelarvesse kavandatud laekuma ligikaudu 1,7 miljardit krooni.
Aastateks 2004-2006 on Eestil võimalik Euroopa Liidult struktuuritoetustena kokku saada 5,8 miljardit krooni. Laekuv Euroopa Liidu poolne toetus suunatakse ettevõtete arengu toetamiseks, turismi edendamiseks ja kohalikuks arenguks vastavalt Eesti riiklikus arengukavas määratletud eesmärkidele. See raha on tõhusaks abiks Eesti riigi ülesehitamisel.
Euroopa Liidu struktuurfondide raha esimesel poolaastal veel eelarvesse ei jõudnud. Alles 7. juulil kandis Euroopa Komisjon Eesti riigieelarvesse esimese struktuurifondide sissemakse suurusega 353 miljonit krooni. Sellele sissemaksele järgnevad teised, andes detsembri lõpuks planeeritud osa eelarvetuludest.
Meenutame, et 2004.aasta eelarve tulude pool koos toetustega on 47,6 miljardit krooni. Toetused moodustavad seega 3,57 protsenti eelarve kogumahust.
Muutused maksude kogumisel ja arvutamisel
Juba eelmine näide viitab, et eelarve täitmine käib matemaatika järgi, kus alati pole õige jagada aasta võrdselt kaheteistkümneks kuuks. Ka mootorikütuse, alkoholi ja tubakasaaduste aktsiisitõus, mis oli eelarve tuludesse sisse arvestatud, laekub reaalselt alles alates 1.maist. Seega ? puht maksunduslikult võtab aega, kuni see raha eelarvesse jõuab.
Veel üks asjaolu, mida peab arvestama, on muutused erinevate maksude kogumisel ja arvutamisel. Siingi teab täpsemaid andmeid rahandusministeerium, kuid näiteks käibemaksu laekumise osas toimusid olulised muudatused. Sellised puhtalt administreerimisega seotud muutused võivad samuti tekitada väikse viivituse eelarvetulude laekumisel.
Kui vadata Eesti majanduskasvu, siis ei ole mingit alust arvata, et midagi erakordset on sündimas ja oleks vajadust häirekella lüüa.. Rahandusministeeriumi spetsialistidel tuleb loomulikult hoolega tööd teha, kuid praegu ei ole mingit põhjust nende tehtud prognoose umbusaldada. Nii riigi majandus, kui rahandus on kindlatel rööbastel.
Tulevikku vaadates tuleb teisel poolaastal põhjalikult läbi arutada kõik maksundusega seotud muutused. Selge on, et tööjõud on Eestis liiga kõrgelt maksustatud. Tööjõu maksustamist vähendavad otsused, pean siin silmas üksikisiku tulumaksu vähendamist, on Riigikogu vastu võtnud ja 2005.aastast hakkavad need otsused kehtima.
Aktsiiside tõstmisega tuleks olla ettevaatlik
Kavandades alkoholi ja tubakaaktsiiside tõstmist, tuleb tähelepanelikult analüüsida, kui suur on maksujõulise tarbija maksuvõime, et aktsiis ka laekuks. Euroopa Liiduga liitumise järel annavad olulise osa meie riigikassasse Tallinnasse laevaga saabuvad tarbijad, ent Soome on oma alkoholiaktsiisi alandanud.
Alkohol on Lätis juba praegu odavam kui Eestis, ka põrandaalune alkoholiturg ei ole kuhugi kadunud. Kui alkoholiaktsiisi tõstmisega ?puusse panna? võib tulemus olla hoopis vastupidine ja rahavood võivad suunduda riigi rahakoti asemel hoopis kuhugi mujale.
Nii Eesti Pank, Rahvusvaheline Valuutafond, kui ka rahvusvahelised reitinguagentuurid on hinnanud Eesti majanduskeskkonda väga positiivseks. Nii seisab meie eelarve tugeval vundamendil. Siin on oma osa mõistlikel majanduspoliitilistel otsustel, kuid suur osa ka kõikide Eesti inimeste tublil tööl, sest annavad ju kõik maksumaksjad riigi rahakotti oma panuse. Poliitikute ülesandeks on aga Eesti tänase lihtsa, stabiilse ja edukalt töötava maksusüsteemi hoidmine ja arendamine.
Andres Lipstok,
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees
Reformierakond
