2009. aasta aprillis viidi Eesti koolides Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) poolt läbi õpilaste õpitulemuslikkuse võrdlusuuring PISA (Program for International Student Assessment). Kui 2006. aasta PISA uuringus oli rõhuasetus loodusteaduslikul kirjaoskusel, siis 2009. aasta uuring keskendus funktsionaalse lugemisoskuse hindamisele, vähesemal määral hinnati ka matemaatilist ja loodusteaduslikku kirjaoskust. Uuringuga mõõdetakse põhihariduse omandamisega lõpusirgele jõudnud õpilaste teadmisi ja oskusi, mis on esmatähtsad täisväärtuslikuks osalemiseks ühiskonna elus.
Eesti tulemused olid ka 2006. aasta uuringus väga head, aga nüüd saame juba teise samalaadse uuringu alusel välja tuua, et oleme jätkuvalt maailma paremate hulgas.
PISA-l 2009 suurenes osalenud riikide arv võrreldes 2006. aastaga 57 riigilt 65-ni. Aasiast on lisandunud Singapur ja Šanghai (Hiina). Kokku osales 34 OECD riiki ja 31 partnerriiki, testiti 470 tuhande peamiselt 15-aastase õpilase teadmisi. Testimine toimus 45 keeles. Tulemused tehti üle maailma teatavaks käesoleva aasta 7. detsembril.
Eestist oli valimis 4727 õpilast (2297 tüdrukut ja 2430 poissi), mis annab esindusliku ülevaate enam kui 14 000 Eesti koolides õppivast 15-aastasest õpilasest. Valimisse kuulunud õpilastest 18,7 protsenti õpivad vene õppekeelega koolides. Uuringusse oli kaasatud 175 kooli. Jõgevamaalt osales kokku 111 õpilast viiest koolist. Eesti paistis teiste riikide hulgas silma testimispäeval kohal olnud õpilaste kõrge osakaaluga (95 protsenti). Eesti kooliõpilaste kohusetunne on seega jätkuvalt võrdlemisi väga kõrge. Õpetajate oma ka.
Lugemisoskus ja arusaamine
Lugemise ja lugemisoskuse definitsioonid on teisenenud koos ühiskonna, majanduse ja kultuuri muutustega. PISA 2009 defineerib lugemisoskust kui kirjalike tekstide mõistmist, kasutamist ja kajastamist ning lugemismotivatsiooni olemasolu töötamiseks tekstidega, mis võimaldavad saavutada eesmärke, arendada oma teadmisi ja võimeid ning osaleda ühiskonna elus. Ühelt poolt hinnati õpilaste lugemisoskust keskmiste tulemuste järgi punktides. Mida kõrgem punktisumma, seda enam saab väita, et tegemist on tulemusliku haridussüsteemiga.
Teisalt pöörati uuringus tähelepanu õpilaste saavutustasemete hindamisele. Nõudlus kõrge kvalifikatsiooniga töötajate järele on maailmas suur, uudsete ja keerukate tehnoloogiate rakendamiseks on vajalikud head baasoskused, seetõttu on kõrge ja madala oskustasemega õpilaste arv tähtis indikaator majanduskasvu ja sotsiaalarengu ennustamiseks. Eks neid tulemusi jälgitakse ka majandusinvesteeringute planeerimisel. Meil on eeldused valmistada inimesi ette teadmistepõhiseks majanduseluks.
Sarnaselt eelmiste PISA uuringutega jaotati ka sel korral õpilaste punktid nii funktsionaalses lugemises kui ka loodusteadustes ja matemaatikas kuue saavutustaseme vahel. Tasemed näitavad ülesannete raskusastet, kusjuures viies ja kuues on kõrgemad ning esimene madalaim raskusaste.
Eesti on jätkuvalt Euroopa tipus ja maailma juhtgrupis
Keskmiste tulemuste järgi olid funktsionaalses lugemises parimad Šanghai (Hiina), Korea, Soome, Hongkongi (Hiina), Singapuri ja Kanada õpilased. Eesti õpilased olid funktsionaalses lugemises võrreldes 2006. aasta tulemustega üldskaalal samal tasemel, saavutades punktiarvestuses 13. koha. Matemaatilises kirjaoskuses oldi 17. ja loodusteaduslikus kirjaoskuses 9. kohal.
Euroopa riikide hulgas on Eesti lugemises koguni 5. kohal, tõustes eelmise uuringuga võrreldes üldises järjestuses kolme koha võrra. Esimesed neli olid Euroopas Soome, Holland, Belgia ja Norra. Võttes taas arvesse arvestatavat baastaset (kui palju õpilasi suutis lahendada ülesandeid vähemalt teisel raskustasemel), siis edestas meid ainult Soome. Matemaatilises kirjaoskuses on Eesti Euroopas 7. ja loodusteaduslikus kirjaoskuses jätkuvalt 2. kohal.
Loodusteaduslikus kirjaoskuses olid maailmas parimad Šanghai (Hiina), Soome, Hongkong (Hiina), Singapur ja Jaapan. Maailma arvestuses on Eesti tulemused nihkunud nelja koha võrra allapoole, Euroopas on meie õpilased tulemuste põhjal Soome järel jätkuvalt teisel kohal.
Matemaatilises kirjaoskuses olid viis paremat kõik Aasia riigid: Šanghai (Hiina), Singapur, Hongkong (Hiina), Korea ja Taipei (Hiina). Euroopas oleme Soome, Lichtensteini, Šveitsi, Hollandi, Belgia ja Saksamaa järel seitsmendal kohal.
Õpilaste saavutustasemete protsentuaalse jaotuse järgi funktsionaalse lugemise üldskaalal paigutusid Eesti õpilased seitsmendale kohale, loodusteaduslikus kirjaoskuses viiendale ja matemaatikas kümnendale kohale. Seega on enamik meie õpilastest saavutanud vajalikud baasteadmised ja oskused erinevates valdkondades.
Eesti, Soome, Norra, Jaapan ja Kanada kuuluvad riikide gruppi, kus õpilaste tulemuste sõltumine sotsiaal-majanduslikust taustast on väike – umbes 10 protsenti. Kõige väiksem on vastav protsent Islandil – seitse protsenti, kusjuures OECD-riikide keskmine on 14 protsenti.
Tulemuste ja haridussüsteemide võrdlus
Uuringus osalemine pole pelgalt tahe teada saada, kuidas paistavad meie õpilased oma tulemustelt välja rahvusvahelises võrdluses, vaid kindel soov mõista, kus on meie haridussüsteemi kitsaskohad ja kas need kitsaskohad langevad kokku meie seniste teadmistega oma süsteemi nõrkusest. Meil on suurepärane võimalus maailmatasemel teadmisi ja oskusi eeldava testi tulemusi oma haridussüsteemi kohendamiseks kasutada.
PISA 2009 tulemuste põhjal kuulub Eesti koos Soome, Kanada, Jaapani, Norra, Islandi ja Hongkongiga edukate koolisüsteemide hulka – tulemused on üle keskmise ja sotsiaalmajanduslik ebavõrdsus alla keskmise.
Eriti hea meel on tõdeda, et rahvusvahelises võrdluses on enamiku Eesti 15-aastaste õpilaste üldmulje koolist ja õpetajatest hea. Õpetajad on nende arvates hoolivad ja õiglased ning on huvitatud õpilase käekäigust.
PISA 2009 tulemused näitasid, et meie koolid võtsid uuringus osalemist tõsiselt ja õpilased suhtusid testi tegemisse hoolikalt. Põhikooli lõpusirgel olevate noorte teadmised ja oskused peegeldavad üheksa aasta jooksul õpitut. Meie õpetajad on teinud aastate jooksul tõhusat tööd. Meie põhikool maal on sama hea kui linnakool. Oma panuse on headesse tulemustesse andnud nii algklassiõpetajad kui ka kõik aineõpetajad. Meie õpetajatel on põhjust oma töö üle uhkust tunda.
i
TÕNIS LUKAS, haridusminister
